Harkader aisupidi kaksiti õlul, kõhn kondine kõrb hobune oheliku otsas, astub vana Robežnieks mööda karjamaad kodu poole. Ta tuleb viimaselt kartulimuldamiselt. Liivasel nõlvakul on pealsed juba õitsema löönud, kuid ulatuvad ainult adravööni. Robežnieks heidab sünge pilgu läbi teivasaia tagasi. Rohekashallid vaoribad, mis jõuetult üksteise ligi hoiduvad, kerkivad ühtlases kaares ülespoole ja otsekui sukelduvad siis tuules […]