Upanišadid pole kindlate tunnustega kirjandusžanr, vaid pigem mahukas raamatukogu, mis hõlmab nii proosat, värssi kui ka kahekõnesid – õpetusi, uskumusi, tähelepanekuid, müüdipärimusi ja pilte Vana-India elukorraldusest. Selle pärandi uurimis- ja tõlgendamislugu on Indias enam kui paari aastatuhande pikkune, kusjuures Lääne autorid on India õpetlastelt palju üle võtnud. Upanišade loetakse veedakirjanduse viimaseks osaks, millele viitab nende […]