“Tatarlaste kõrb”
“Viimaks ometi oli ta ohvitser, ta ei pidanud enam tuhnima raamatutes ega värisema ülemuste häält kuuldes, ühesõnaga, see kõik oli läbi. Kõik need päevad, mis olid tundunud talle nii vastikud, olid nüüd igavesti möödas, neist moodustunud kuud ja aastad ei kordu enam iial. Jah, nüüd oli ta ohvitser, võimalik, et tal saab olema raha, ilusad […]