Viivi Luige “Seitsmes rahukevad” (1985) on esimesi ausaid romaane 1950. aastate Eesti elust. Psühholoogilise usutavuse ja erilise sügavuse on autor saavutanud sellega, et ta kujutab tolle keeruka aja sündmusi lapse pilgu läbi. Mõistagi ei saanud kirjandus nii tundlike teemade juurde nagu 1950. aastad asuda enne, kui N. Liidus algas “kraanide lahtikeeramine”, “Seitsmes rahukevad” äratas tollases […]