Kaevu tänavasse Vaglaraua õuemajja kolis õhtu eel uus majahoidja. See oli pikk ja tugevakondiline keskealine naine heleda pea ja kärmete liigutustega. “Niki, vaata, et sa mul hulkuma ei lähe. Aita kraam sisse kanda,” ütles ta oma pojale, kes kraamikoorma kõrvale uudishimulikult õuel ringi vahtis. Niki oli umbes kümne-üheteistkümneaastane poisiklutt, niisamasuguse heleda peaga nagu ta emagi. […]