“Need, keda jumalad armastavad, surevad noorelt.” Ei mäleta, kes nii ytles, aga kummaline mõte sellegipoolest. Mõnedes märtrilugudes ja romantismis oli lyhike elu vaata et kanooniline ning selle kestel jõuti palju. Ka Eesti luule ajalugu tunneb hulka varalahkunud poeete. Juba meie kirjakeelse värsi alustala Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) elas nii. Heitlikust kahekymnendast sajandist on palju näiteid. […]