Selles raamatus käsitleb väljapaistev nõukogude kunstikriitik-teoreetik, ka Eestis palju publitseeritud artiklite autor Anatoli Kantor objekti ja keskkonna probleeme maalikunstis, õigemini esemelist maailma, mis eksisteerib ajas ja ruumis. Objekti ja keskkonna suhted kuuluvad kunsti sisemiste, olemuslike omaduste hulka, kus kunstniku maailmataju ilmneb kõige vahetumalt ja jõulisemalt aidates lahti mõtestada autori või tema ajastu ideid ning kujutelmi. […]