/—/ Matusekella helin kostis hämarasse kirikukäärkambrisse kauge kajana, nagu ei tuleks ta siitsamast, kellatornist, vaid kusagilt alt, mulla põuest, haudade sügavusest. Pastor Döpner, Audru koguduse hingekarjane, pani käest hanesule ja jäi mõtlikult vahtima kirikuraamatu pärgamendilehti ega saanud lahti tundest, et mitte tema, vaid surm ise oli nüüd hakanud personaalraamatut pidama. Tihedad, murtud kirjaga sissekanded aina […]