“Margaret ja Kadriorg”
Lasen sellest tüdrukust lahti – päriselt, võib-olla alatiseks. See on natuke rohkem kui valus, ta vaatab mind aastate tagant. Lasen lahti, et võtta uuest tüdrukust kinni – täiesti teisest -, kes pealegi naerab, kui põikab eest, saan oma haardesse tuule, roosiokkad, ja südame pekslemise.