“Luigemaja” on jutustus majandusprotsessist, mille ohvriks langeb midagi imekaunist ja ajaloolist, sest majandusseadused otsustavad kõik. Kontrastiks sellele väärtustab romaani kangelane Gottlieb Zürn peaaegu kõike, mida tänapäeva ühiskond argielus taunib: võimet armastada tundelisust, lapsemeelsust.