“Lotukata”
Kriit lõhnab nagu higi. Sama lõhn nagu saunas, on klassiski. Vaikne nohin. Sule kratsimine paberil ja õpetaja sammud pikal aeglasel teekonnal tahvli juurde ja tagasi. Väljas sajab. Õpetaja nagu kõnniks vihma käes. Tahvli juurde. Tagasi. Käed selja taga. Ohkab paar korda sügavasti ja vaatab kella. Kell on üksteist. Vaikus klassis on nagu mesilaste kauge sumin. […]