Juhan Smuul otsib maailmas kirglikult inimest. Tema kirjanikukirglikkus ei avaldu just sageli ta stiilis ja maneeris, “plahvatused” toimuvad eepiliselt rahuliku, vaoshoitud, mõnikord iroonilise jutustamise taustal – kuid seda enam on nad mõjuvad, õigustatud, veenvad. … (sees on pühendus)