Dan Põldroos 6.03.1970-5.05.2007 Mälestused muudavad “reaalaja” subjektiivseks. Kaduvas teatrikunstis eriti. Iseäranis Dani puhul, kes kulges oma suveräänses ajamõõtmes. (Ivo Uukkivi: “Dan elas omas ajamullis.”) Dan Põldroos kinkis oma elukestvas mononäidendis iseendale, publikule ja partneritele heldelt aega – lugusid pajatades, läbi mängides, üha uusi detaile juurde improviseerides ning mängu ja tõelisuse piire kombates, avardades, osatades. Kuni […]