“Õilis isik”
Legendaarne kirjanduslik tandem Ilja Ilf (1897–1937) ja Jevgeni Petrov (1903–1942) on ennast nõukogude huumoriklassika varamusse kirjutanud suurpettur Ostap Benderi tegemistest pajatavate satiiriliste romaanidega „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“. Pilafilosoofiline jutustus „Õilis isik“ sündis aastal 1928 nende kahe tippteose ilmumiste vahel, väidetavalt kuue päevaga. Raamat räägib Filjurini-nimelisest „hallivõitu registraatorist“, kes põrunud leiduri Babski imeseepi pruukides nähtamatuks muutub […]
“Oma tuba”
Virginia Woolfi (1882–1941) peetakse üheks XX sajandi tähtsamaks modernistlikuks autoriks. Kirjandusloos tuntakse teda eelkõige romaanikunsti uuendajana, kuid Woolfi mänglev ja julge kirjutuslaad avaldub ka novellides ja arvustustes, samuti esseedes, millest suurem osa autori eluajal ilmuda ei jõudnudki. „Oma tuba“ sündis kahest ettekandest teemal „Naised ja ilukirjandus“, mille Woolf pidas aastal 1929, kuid mis mõjuvad värskelt […]
“Tallinna kaart. Miniatuurid”
Jan Kausi miniatuurikogu on omamoodi armastusavaldus autori kodulinnale. Raamat, mis kandiski algselt pealkirja „Armastuslaulud“, sisaldab sõnadesse püütud kaadreid Tallinna nurkadest ja nurgatagustest, inimestest, nende kohtumistest ja lahkuminekutest. „Tallinna kaart“ on põimik pealinna paratamatult muutliku pealiskihi all vohava inimlikkuse ühtaegu kordumatutest ja universaalsetest ilmingutest. Autori sõnutsi on raamatu idee vallandada lugejas ruumipoeetiline potentsiaal, isiklik kohamälu, et […]
“Väljakuulutatud mõrva kroonika”
Kolumbia päritolu nobelist Gabriel García Márquez (1928–2014) on nii meil kui ka mujal maailmas tuntust kogunud eeskätt maagilise realismi tippteosega „Sada aastat üksildust“, mis ilmus eesti keeles esimest korda 1975. aastal ja millest on hiljem tehtud arvukaid kordustrükke (tlk Aita Kurfeldt). Hinnatud ajakirjaniku ja prosaisti loominguline profiil oli aga mitmekülgsem kui ainult maagiline realism ja […]
“Ei mingit homset”
Dominique-Vivant Denon oli elukunstnikust õukondlane, diplomaat, joonistaja, kirjamees, Louvre´i muuseumi esimene direktor. Tema kirjandusliku pärandi pärliks on erootiline jutuke “Ei mingit homset”, mille keskmes on “nauding, mida ei sega tavakohaste protseduuride aeglus, tülin ja türannia”. Autori kaasaegne Honore de Balzac on öelnud, et see lugu on “abielumeeste ülikool, poissmeestele aga suurepärane viimase sajandi kommete maal”. […]
“Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost”
Selles raamatus saab sõna läti rahvas, kes meenutab saja viimase aasta pöördelisi sündmusi ja rahuaegu. Anna Žigure on neist lätlaste isikliku ajaloo kildudest kokku pannud mosaiigi, milles on küllap eestlastelegi väga tuttavaid mustreid, ainult sinimustvalge asemel on punavalgepunane. Anna Žigure on läti kirjanik, tõlkija ja diplomaat. Loomingu Raamatukogus on temalt varem ilmunud “Läti maa ja […]
“Romaanijõe forsseerimine”
Zagrebis toimub kirjanduskonverents. Nii nagu rahvusvaheline kirjanike seltskond tüdineb ka selle satiirilise romaani jutustaja kohe alguses konverentsi hallist argipäevast ning pöörab pilgu kulisside taha, kus käib hoopis teine elu – tunded võtavad balkanliku värvi ja vungi, maskid ja rõivad langevad, käsikirjad kaovad, šovinistidele antakse piki pead, tekivad uue elu lootused, õnnetud idaeurooplased saavad hetkeks võimaluse […]
“Surnute tõeline arv”
Luuletaja ja lastekirjaniku Lotta Olssoni romaani peategelane kaalub oma elu tehtud ja veel tegemata valikuid. Miks me üht või teist asja just nii teeme, kas sellepärast, et tahame, või sellepärast, et peab – sest nii ju tehakse, olgu küsimus siis suhtemustrites või kergkäru kaubamärgis. Veel on see raamat keelest, sellest, kuidas me maailma ja inimesi […]
“Pudi-padi entsüklopeedia lastele”
See raamat ühendab endas tarku, tobedaid ja kummalisi killukesi tavatute teadmiste rägastikus. Kust mujalt saaksid teada, mida su kritseldused tähendavad või millised eelajaloolised olendid on veel tänapäeval olemas või miks siis ikkagi kana üle tee läks? Seesugust imelike teadmiste ja köitvate tõsiasjade kogu – alates mereröövlite karistustest kuni hullude monarhideni, ohustatud liikidest kuni maaväliste kokkupuudeteni […]
“Küpressil on kitsas vari”
Hinnangud 1920. a. sündinud ja 1947. a. Hispaania kodussõjajärgse kirjandusavalikkuse ette astunud Miguel Delibese loomingule on olnud vastakad. Tema esikteos, mis nüüd ka meil trükivalgust näeb, tunnistati kohe tolle aja prestiižeima, Eugenio Nadali kirjanduspreemia vääriliseks. Raamat lummab oma tundesügavusega, millest võib aimata, et see on kirjutatud väga tugevast sisemisest vajadusest. Peategelase tagasivaade oma elule on […]
“Who is Who in Estonia. Music”
Estonian music and musicians have been called the greatest export of the Republic of Estonia. Examples of their artistic strength need not be sought from distant past in the very year of this publication Estonian conductor Paavo Järvi and choral directors Tiia Loitme and Ants Soots won the most reputed record award Grammy and young […]
“Mart Saar sõnas ja pildis”
Käesolev kogumik – see on kimp mälestusi ja mõtteid helilooja Mart Saarest tema kümnendaks surma-aastapäevaks. Laantelaulik ise on vaikinud, aga salapäraselt kohisevad Hüpassaare metsad meelitavad oma rüppe peidetud talutare juurde üha enam neid, kellele on kallis Mart Saare muusika. Helilooja sõbralikkus ja rahvalähedus on teinud üle kogu maa lauldavaks tema omapärased laulud. Ometi ootab üle […]
“Kerstin ja mina”
“Kerstin on peaaegu rohkemgi minu moodi kui ma ise. Kui ollakse kuusteist aastat kaksikutena ilmas elanud, jätab see oma jälje, võite uskuda. Ja kui mul poleks väikest pruuni sünnimärki vasakul põsel, siis ei teaks keegi, kumb on Barbro ja kumb Kerstin. Aga igatahes mina olen Barbro ja kumb Kerstin. Aga igatahes mina olen Barbro, et […]
“Vanavara kogumisretkedelt 2. August Pulst”
August Pulst on üks huvitavamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi möödunud sajandi Eesti kultuuriloos. Hariduselt kunstnik, oli ta tõsine rahvamuusikahuviline ja meie nii esemelise kui suulise vanavara koguja ning tutvustaja. Ta oli otseselt tegev nelja muuseumi rajamisel, milledest Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tori muuseum ka tõeks said, vabaõhumuuseumist sai asja alles hiljem. Esimesed vanavara korjamise […]
“Kireruum”
Mu ööde unetus ja päevade päike, vihmade kargus ja lumelaviin, maikuu hiirekõrv ja augusti äike, jõgede hingus ja tunnete piin, mägede kõrgus ja orgude laugus, merede maitse ja järvede mekk, helide vaikus ja hüüete kaugus, valude tohter ja murede tekk oled, mu arm.
“Balti kett”
Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme põlisrahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste […]
“The Bad War : The Truth Never Taught about World War II”
244 Pages / 500 Illustrations *** A Project of TomatoBubble.com During the 75 years that have now passed since the end of the grand history-altering event known as World War II, only a single narrative of the great conflict has been heard. It is a story which the architects of the New World Order have […]
“Lugalbanda: The Boy Who Got Caught Up In a War”
From the land we now call Iraq comes the story of a young prince’s extraordinary adventures. On his way to war with his older brothers, Lugalbanda meets the goddess Inana and the magical Anzu bird, which gives him the power to be strong, tireless and to run like lightning. Lugalbanda uses his new powers to […]
“1941. aasta Eestis. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2006 6.”
Saateks Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940-1941 Leho Lõhmus Eesti Rahvaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks 1940-1941 Aleksaner Tšapenko Küüditamised Eestis 1941. aasta suvel Meelis Maripuu Nõukogude võimusüsteemi lagunemine Eestis ja Nõukogude asutuste evakueerimine Venemaale 1941. aasta suvel. Peeter Kaasik Eestist saadetud Nõukogude langevarjurid Soomes suvel 1941 Juha Pohjonen Ülevaade 1941. aasta sõjasündmustest Eestis Toomas […]
“Vahemeri võitlustes 1936-1945”
Vahemeri on vanaaja kõrgkultuuride keskpunkt ja tõenäoliselt ka sõjalaevade ning meresõja sünnimeri. 20. sajandi peeti Vahemerel maha kolm suurt sõda: I maailmasõda, 1914-18, II maailmasõda, mille Vahemere-võitlused kestsid 1940-45, ja Hispaania kodusõda 1936-39. Neist viimastest räägibki käesolev raamat. Juttu tuleb sellest, kuidas Hispaania kodusõja peaorganisaatoriks oli Nõukogude Liit, kes tahtis endale luua platsdarmi Lääne-Euroopa ründamiseks; […]
