“Abiks ristsõnade lahendajale”
Uus, täiendatud ja parandatud Üle 23 000 sõna erinevatest valdkondadest Õige sõna leiad 1 minutiga Palju andmeid Eesti kohta (Taskuformaat)
“Teie laps”
Ameerika tuntud lastearsti Benjamin Spocki raamat lastevanematele on väga populaarne kogu maailmas. Suurte erialaste kogemustega autor on ühtlasi hea psühholoog, seetõttu põimuvad lapse kasvatamise probleemid tihedalt tema hooldamise probleemidega. Lapse käitumise tõlgendamine arengupsühholoogia seisukohtadelt võimaldab teda paremini mõista ja õigemini suunata. Autor on individuaalse lähenemise poolt. Erinevaid kasvatusvõtteid ei tingi mitte ainult erinevused laste, vaid […]
“Juhan Simm”
1935. aastal, kui Juhan Simm oli veel täies loomingujõus, pani Richard Ritsing kirja järgmised read: “Nõuaks vist pikemat aega ja energiat, et suuta kõiki Simmi muusikategevuse avaldusi ja mälestusi kirja panna ning säilitada, et suuta kokku koguda J. Simmi rohkearvulist loomingu tagavara ja koostada vastav nimistu. Arvamata kordi tõusnud juhtpuldile, arvamata kordi jaganud juhatust ja […]
“RAT “Estonia””
… “Eesti natsionaalteater Tallinnas. Missugune uhke unenägu … Rahvusteater, mis sõna paremas, kõrgemas mõttes rahvateater, rahvaliku kunsti asu- ja edupaik oleks. Ilus, kaunis unenägu, millel ainult see viga on, et ta täide ei lähe. Vist mitte …” Nii kirjutas Eduard Vilde veel 1904. a. augustis ajalehes “Uudised”, kuigi 1865. a. asutatud “Laulo ja mängo” seltsis […]
“Laulja häälekool”
Teaduslikud alused ning praktilised ja metoodilised juhendid Käesolev teos on mõeldud nii lauluõpilastele, professionaalsetele ja isetegevuslikele lauljatele (solistina, ansamblis ja kooris) kui ka laulupedagoogidele, ansambli- ja koorijuhtidele, lauluõpetajatele koolides jt.
“Kuus Eesti tänase muusika loojat”
Sisukord Jaan Koha (H. Tõnson) Arvo Pärt (M. Vaitmaa) Jaan Rääts (P. Kuusk) Kuldar Sink (M. Vaitmaa) Eino Tamberg (P. Kuusk) Veljo Tormis (H. Tauk) Resümeed
“Bela Bartok”
Suurte muutuste aegadel, ajaloolistel kriisiperioodidel, on oma iseloomulikud esindajad ja mõttekandjad: loojad, kelle teostes jäädvustub nagu seismogrammis ajastu ja ühiskonna sisemiste jõudude liikumine. Peegelduda võib see käärimine sajakordselt, arvutute kaasaegsete soovides ja tegudes, ent selle olemuse toob nähtavale üksnes säärane vaimuinimene, kelle loomingus ei ilmne selgesti mitte ainult muutmistahe, vaid ka uue sünni paratamatus ja […]
“Dmitri Šostakovitš”
Muusikat armastava paljud, kuid erinevalt. Ühed ootavad temalt kauneid, hellitlevaid helisid, näevad temas vaid meeldivat meelelahutust, on valmis lugematuid kordi kuulama ühtesid ja samu armsaks saanud teoseid ega lase end häirida sellest, et kõik ülejäänu “ei meeldi”. Teised vajavad muusikat südame ja mõistusega nagu igapäevast leiba, otsivad tugevaid, kordumatuid elamusi, mida võib anda vaid muusika. […]
“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
“Sõda Lõuna-Vietnami džunglites. Reportaaž”
Progressiivse austraalia ajakirjaniku Wilfred G. Burchetti viimast raamatut “Sõda Lõuna-Vietnami džunlites”, mis ilmus New Yorgis 1965. aastal, on võimatu lugeda ükskõikselt, ilma erutuseta. Burchett jutustab kaasakiskuvalt, kuidas Lõuna-Vietnami rahva stiihilised väljaastumised diktaator Ngo Dinh Diemi vastu kasvasid üle võimsaks hästiorganiseeritud võitluseks ameerika interventide vastu, kuidas vabastati kolm neljandikku Lõuna-Vietnami territooriumist. Prantsuse ajaleht “Monde” kirjutas mõned […]
“Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused”
Teatrisaladuste selgitamisel tuleks vahet teha, mis tõepoolest vajab äraseletamist ja mis peakski jääma kulisside taha. Teater on ikka olnud natuke müstiline ja imepärane võlumaailm, selles on tema köitvus. Jäägu imed edaspidigi imedeks. – Tiit Kuusik (Esikaanel on murdumisjälg)
“Kogutud teosed 10. osa”
“Kriitika” VII Järelsõna: Margit Arusoo ja Toomas Haug “Kriitika” VIII Järelsõna ja kommentaarid: Toomas Haug
“India joogide teadus hingamisest”
Idamaa hingamisharjutused kui inimese kehalise, hingelise ja vaimse arendamise vahendid Tõlgitud vanadest käsikirjadest Harjutus Hoidke keha veidi kaldu, lõdvestuge, hingake rütmiliselt ja mõelge oma tõelisest Minast. Mõelge endast kui olendist, kes on kehast sõltumatu, ainult elab selle sees ja on soovi korral iga hetk võimeline seda maha jätma. Mõelge endast kui vaimust ja vaadelge mõttes […]
“Laul Haiavatast”
H. W. Longfellow – põhja-ameerika suurim poeet XIX sajandil – mõistis üsna varakult oma kutsumust, ilmutades juba poisikesena andekust värsside loomisel ja silmapaistvat huvi sünnimaa mineviku ning rahvapärimuste, eriti indiaani mütoloogia vastu. Juristi pojana sai ta hea hariduse ja tutvus hiljem Euroopas viibides ka sealsete vaimuvarade ning ärksamate kaasaegstega. Oma pika eluea jooksul pani Longfellow […]
“Mihkel Lüdig. Sõnas ja pildis”
Mihkel Lüdig, meie vanema põlvkonna väljapaistev helilooja, oli üks neist, keda anne ja muusikaliste teadmiste janu viisid Eestimaa suitsulõhnalistest talutarest Venemaa suurlinnadesse õppima. Muusikapõllul hakkas helilooja vagusid ajama juba konservatooriumi õpilasena. Tema viljakamad aastad möödusid töös koorijuhina, organistina ja pianistina. Peterburi eesti ja vene muusikaringkondades. Siirdunud kodumaale tagasi, pühendas Lüdig kogu oma jõu Tallinna konservatooriumi […]
“Eesti tänase muusika loojaid”
Sarjas eesti tänapäevaheliloojate loominguportreedest on seni ilmunud “Kuus eesti tänase muusika loojat” (1970) ja “Kaheksa eesti tänase muusika loojat” (1979). Et mitte segi ajada esimese kogumikuga, on käesoleva helilooja elu ja loomingu ülevaateid, kelle tegevus algas sõjajärgseil aastail ja on kestnud tänaseni. Nimetatud heliloojate puhul on antud töö esmakordne katse hõlmata nende loomingut, anda sellele […]
“Sergei Prokofjev 1891-1953. Lühike ülevaade elust ja loomingust”
“… Kas kunstnik võib seista elust eemal? Võib ta sulguda “efemeersesse” torni, piirata oma loomingusfääri vaid subjektiivsete emotsioonidega? Või peab ta olema seal, kus teda vajatakse, kus tema sõna, tema muusika tema peitel aitaksid inimestel elada paremini ja kaunimalt? Meenutagem Beethoveni ja Shakespeare´i, Mozarti ja Tolstoi, Tšaikovski ja Dickensi – nende inimhinge ja inimmõtte titaanide […]
“Aleksander Arder”
Kunstniku elu on sageli traagiline, vastuoluline. Inimene lahkub meie hulgast ning jääb mõistatuseks. Selle üle juurdlevad järeltulevad põlved, ja sageli me ei tea, kas oleme tõele kuigivõrd lähedale jõudnud. Mäletavad ja meenutavad sugulased, sõbrad, tuttavad. Tuttavaid võib olla palju. Igal meenutajal on midagi jäänud, ta on kas ühe kohtumishetke või pika tutvuse põhjal enesele lahkunust […]
“Näidendid”
Sisukord Trummid öös (tõlkinud Ain Kaalep) Kolmekrossiooper (tõlkinud Jaan Kross) Tapamajade Püha Johanna (tõlkinud Kersti Merilaas) Ema Courage (tõlkinud Kersti Merilaas) Galilei elu (tõlkinud August Sang) Hea inimene Sezuanist (tõlkinud Jaan Kross) Švejk Teises maailmasõjas (tõlkinud Ain Kaalep) Härra Puntila ja tema sulane Matti (tõlkinud Debora Vaarandi) (Ümbrispaber puudu)
