“Viljakogumine”
Saateks “Rabindranath Tagore´i elu on pikk unelm värvist ja laulust, ilust ja taevalikust andest, mille sarnast pole maailm iial varem tundnud,” kirjutas Tagore´i biograaf Shri Khanolkar. Küllap polnud ühelgi Tagore´i tollasel kaasmaalasel nii mitmekülgseid huvisid. Tagore kirjutas luuletusi, romaane, lühijutte, näidendeid, tegeles muusika ja kujutava kunstiga, koolihariduse ja filosoofiaga. Rabindranath Tagore (1861-1941) sündis Calcuttas jõuka […]
“Mägede poeg”
Alguses oli müüt. Nagu suur Jumal luuletas hindude, kreeklaste ja germaanlaste hingedes ja otsis väljendust, nii luuletab ta iga lapse hinges iga päev uuesti. /—/ (Paberkaaned puudu)
“Elav Ärganu poeg”
Araabia filosoofi Ibn Tufaili (lad. Abubacer, sünd. enne 1110, surn. 1185) uusplatonistlike sugemetega väiketeos käsitleb allegoorilises vormis inimese arenguteed tunnetuse kõrgeimale astmele, looduse, iseenda ja maailmakorra ning nende aluseks oleva ülima printsiibi mõistmisele. (Taskuformaat)
“Ossum-Possum, pannkoogielukas”
Istusin laua taga ja silmitsesin tülpinult valget paberit. “Elas kord väike tüdruk, kelle nimi oli Laula,” seisis paberil. Ja muud ei midagi. Selle lause kallal olin ma higistanud juba mitu nädalat. Pistsin pea korraks kraani alla ja istusin laua taha tagasi. Lootsin, et ehk tuleb nii mõni mõte. Mõte tuligi: huvitav, mitu korda ma pean […]
“Piiri peal. 4(35) Rahvusarhiivi toimetised”
Võim, usk ja kirjasõna siin- ja sealpool Rootsi aega Saateks Ajalookirjutuses ja laiemalt on tavaks ajastuid või perioode dateerida konkreetsete (poliitiliste) sündmuste kaudu, mis markeerivad kas võimu vahetumist või mõnd suuremat ühiskondlikku muutust. Selliste epohhiloovate sündmuste sügavam mõju ilmneb aga järk-järgult. Eriti selgelt paistab see välja nt reformatsiooni puhul, mida enamasti vaadeldakse veel keskaja raames, […]
“Infiltration”
It took nearly two millennia for the enemies of the Catholic Church to realize they could not successfully attack the Church from the outside. Indeed, countless nemeses from Nero to Napoleon succeeded only in creating sympathy and martyrs for our Catholic Faith. That all changed in the mid-19th century, when clandestine societies populated by Modernists […]
“Karl Ristikivi”
Lühimonograafiate sari “Meie kirjanikke” hõlmab ajajooksul kõiki meie esileküündivamaid autoreid. Selle eesmärgiks on pakkuda kõigile arusaadavas vormis ülevaateid eesti kirjanike elust ja loomingust meie paremate kirjandusloolaste ja kriitikute sulest. Sisaldades palju uudismaterjali ja seniavaldamata uurimistulemusi kujuneb MK sari asendamatuks kogumikuks. Tuues andmeid ja hinnanguid ka meie nooremast generatsioonist, moodustab ta iseenesest ka meie uuema, seni […]
“Ladina keele lugemik”
Käesolev lugemik on määratud õppevahendiks TRÜ Ajalookeeleteaduskonna ja õigusteaduskonna üliõpilastele ja ühtlasi abiõppevahendiks keskkoolides. Lugemiku esimene osa sisaldab üksikute palade kaupa süstemaatilises järjestuses esitatud vajaliku leksikaalse ja grammatilise miinimumi. Tekst koosneb valitud lauseist mitmesuguseilt rooma autoreilt, kuulsaist ütlustest, ladina vanasõnadest, sententsidest jne. Igale palale on juurde lisatud rida lauseid tõlkimiseks eesti keelest ladina keelde, samuti […]
“Saksa litograafia inkunaablid Tartu Ülikooli Raamatukogus”
19. sajandi algul alustas võidukäiku uus paljundusviis – litograafia. Kui esimeste graafikatehnikate, puu- ja vaselõike kasutuselevõtjad on 14.-15. sajandi anonüümsete meistritena jäänud aegade hämarusse, siis litograafia tehnilise menetluse väljatöötamine on seotud Alois Senefelderi (1771-1834) nimega. Oma kodulinnas Münchenis asutas ta 1799. a. esimese litograafiatöökoja ja populariseeris energiliselt oma leiutist. Kahe aastakümne jooksul juurdus uus paljundustehnika […]
“Nooruk. II köide”
Pärast põnevat kõnelust Arkadi Dolgorukiga noor vürst Sokolski avaldab soovi naid Lizat, kuid peagi selgub, et noor vürst on segatud kriminaalsesse afääri, ja laulatus tuleb edasi lükata. Samal ajal räägitakse vana vürsti kavatsusest abielluda Versilovi tütre Annaga. Sellele kavatsusele paneb energiliselt vastu vürsti ainus pärija Ahmakovia. Peaintriig keerleb Ahmakovat kompromiteeriva kirja ümber, mis on juhuslikult […]
“Hulkurid” I osa”
… “Hulkurid” moodustub ilusaks ja haaravaks noorpõlve mälestuste looks, mille lapsepõlve kujutuste ja armastusteemade jutustajana Hamsun on võrratu. Nii õrnu asju kui ta ka teinekord puudutab – ikka oskab ta kõige üle süüdata nooruse püha ja puhta sätenduse, kõiges ta äratab süütu värskuse. Ta esimese armastuse kirjelduses sädeleb varajase kevadehommiku kuld ja värelev lillelõhn, siin […]
“Kogutud teosed III. Märkmeid surnud majast”
Siberi kaugemais kolgastes, keset steppe, mägesid ja läbipääsmatuid laasi, leidub vahel väikesi, ühe või paari tuhande elanikuga linnakesi puumajadega, näotuid, paari kirikuga – üks neist on linnas, teine kalmistul, – linnu, mis rohkem sarnanevad paraja Moskva ümbruse kirikukülaga kui õige linnaga. Tavaliselt on neis üsna küllaldaselt politseiülemaid ja assessoreid ning muid alamaid ametnikke. Üldse on […]
“Tehke lõpp igapäevasele valule vanuses 50+”
Venitus-, jõu- ja liikumisharjutustest koosnev programm, mis aitab valu haardest vabaneda vaid kümne minutiga päevas Arvatavasti olete kuulnud, et vananedes kogete kindlasti rohkem lihase- ja liigesevalu. See lihtsalt ei vasta tõele. Need kroonilised tervisehädad tulenevad aastatepikkusest vähenenud tegevusest ja kehvast rühist – mitte vananemisest. Raamat tutvustab täielikku programmi, millele kulub 10 minutit päevas ja mis […]
“Vana naise lugu”
Psühholoogiline romaan Edgari auhinnale kandideerinud Hallie Ephroni sulest on ilmunud psühholoogiline põnevik, milles üks noor naisterahvas naaseb oma kunagisse kodukanti, omanäolisse jõeäärsesse Bronxi elurajooni, ning avastab, et tema ema majast on saanud paras seapesa… „Ära seda meest minu äraolekul majja lase.” Need on sõnad, mille Mina Yetneri naaber Sandra Ferrante sosistab, enne kui kiirabi ta […]
“Tüdruk, kes teadis liiga palju”
New York Timesi bestsellerite autor Menuautor Amanda Quick viib lugejad 1930. aastate Californiasse, kus glamuur ja võrgutuskunst pakuvad soodsat pinnast paljudele pattudele… Kui Hollywoodi mogulid ja staarid privaatsust soovivad, suunduvad nad rannikul asuvasse idüllilisse väikelinna, kus asub nende kõiki vajadusi arvestav Burning Cove´i hotell. Just siin leiab reporter Irene Glasson end basseini serval seismas ja […]
“Aknad avanevad taevasse”
„Aknad avanevad taevasse“ on Kaur Riismaa kümnes luulekogu. Siit leiab valiku 2021-2022 kirjutatud tekste, nende seas nii tõlkeid, riimluulet kui ka vana head vabavärssi. Mis siis juhtus, et Riismaa eelmine luulekogu ilmus neli aastat tagasi? Vahepeal kirjutas ta romaane ja näidendeid. Kriitikud on leidnud, et Riismaa tekstid polegi nagu luuletused, vaid täpseks rihitud proosa, milles […]
“Väike Ferdinand”
„Väike Ferdinand“ on Kaur Riismaa kolmas romaan ning 2020. aasta Euroopa Kirjanduspreemia nominent. Ajalugu kujutame ette lineaarsena, täpselt nii nagu koolis õpetati. Miski juhtub, see põhjustab teise sündmuse ja teine kolmanda. Aga iga inimene, kes ajaloost osa võtab, ka luiskab ja fantaseerib. Mäletab mõnda asja natuke valesti, teist natuke õigemini, kui see tegelikult juhtus, ja […]
“Lumi Liivimaal”
2007. aastal rändab noor Edgar Roone hääletades mööda Põhja-Prantsusmaad. Ühest mahajäetud majast leiab ta tuttava kohanime. Selles nimes on õ-täht! Romaan „Lumi Liivimaal“ küsib endalt ja lugejalt: kui palju me võime usaldada sõnu, mida igapäevaselt kõnelemiseks kasutame? Vahel loome ettevaatamatult öeldud sõnaga terve uue maailma. Teine kord tundub jällegi, et kõigist sõnadest jääb puudu. Mis […]
“Kogemata”
„Kogemata“ on Kaur Riismaa luulekogu, mille tekstid otsivad vastust küsimustele, kas objektiivne jumal on mõeldav, mil moel saaksid kõrvu eksisteerida teadus ning religioon, ja kuidas selle kõigega on seotud seened? Millest mõtleb Vera Rubin vannis? Kuhu sõidavad Zenoni lapsed segwaydel? Vastused leiad käesolevate kaante vahelt. (Raamatus on autori autogramm)
“Reisiraamat”
Mis kassile balderjan, see eestlasele Euroopa, olen ma ütelnud ühes oma eelmises mälestusraamatus. Nüüd püüan seda selgitada. Euroopa tõmbas omil ajul meie inimesi vägevasti. Pole ka ime, sest kõik tsivilisatsioon, kultuur, kunstid ja üldine, kõikjal tuntud ja igal pool tunnustatud ajalugu oli ju sündinud ning toimunud Euroopas. Ehkki olime oma ärkusaja ning kultuurilise eduga saavutanud […]
