“Raamat – aeg – restaureerimine VI”
Artiklite kogumik VI Sisukord Saateks Viiu Klement- Hügieeni- ja restaureerimisosakonna kakskümmend tööaastat Kersti Jalas – Hügieeni- ja hooldustöö korraldusest varade säilitamisel Tartu Ülikooli Raamatukogus Aime Espenberg – Tartu kultuuriasutustes leiduvate Eduard Viiralti teoste säilivus ja restaureerimine Ene Järvanurm – 18. sajandi geograafilised kaardid Tartu Ülikooli Raamatukogus, nende säilivus ja konserveerimismeetodid Jaan Lott – Gustav Bergmanni […]
“Raamat – aeg – restaureerimine V”
Artiklite kogumik V Sisukord Saateks Lühendid tekstis Restaureerimistegevuse ajaloost A. Kärbo – Restaureerimistegevuse ajaloost Nõukogude Liidus N. Raid – Arhiiviallikate abi Tartu ehitiste restaureerimisel A. Kärbo – Puidu restaureerimise ajaloost Eesti NSV-s A. Espenberg – TRÜ TR hügieeni- ja restaureerimisosakonna tegevusest ENSV Ehitustööstuse Teaduslik-Tehnilise Ühingu restauraatorite sektsioonis 1967-1982. a Säilitamise ja restaureerimise üldteooria N. Mody […]
“Raamat – aeg – restaureerimine IV”
Artiklite kogumik IV Sisukord Saateks Tekstis seletamata lühendid Paberi konserveerimine ja restaureerimisest M. Alumaa, T. Ilomets – Fermentpreparaadi valmistamine pankreasest, selle fermentatiivse aktiivsuse määramine ja kasutamine rasvade lagundamisel A. Espenberg, S. Kaseoru – Plekkide eemaldamine, pigmentide kinnitamine ja järeltušš originaalgraafika restaureerimisel N. Mody, E. Valk-Falk – Vesimärgiga paber restaureerimisprotsessis Köiteprobleemidest E. Külv – Üliõpilaste köitekunstialasest […]
“Raamat – aeg – restaureerimine III”
Artiklite kogumik III Sisukord Saateks Säilitamise ja restaureerimise üldteooria E. Kool – Ultraviolettkiirguse kasutamisest raamatukogus E. Valk-Falk. – Vene raamatu ja nahkköite ajaloost V. Motovilov. – Vene köite tehnika ja terminoloogia P. Simoni tööde alusel Pitsatite, pärgamendi ja paberi konserveerimisest L. Noodla – Pitserite restaureerimine ja konserveerimine käsikirjadel V. Nagel – Pärgamentürikute ja -köidete konserveerimine […]
“Üle parda”
Selleks pole vaja olla vanamoeline lugeja, et küsida “Üle parda” viimase peatüki lõpetamisel: “Mis nendest sai?” Siin kujutatud inimeste saatused jäävad poolikuks, nende elukäigu kirjeldamine lõpeb üsna järsku, jättes tegevustiku niidid lahtiseks. Autor peab puhtsüdamilikult tunnistama, et ta ise ka ei tea, kuidas lõpeb “Üle parda” tegelaste elukäik. Nad on meie eneste hulgast. Meie saatus […]
“Me tusameele talv”
Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902-1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”. Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde. Romaan kujutab kaasaja elu ühes USA väikelinnas ning on oma eripärase psühholoogilise vaatenurga ja tugeva loodustajuga autori loetavamaid teoseid. “Me […]
“Surm tõusuvee ajal”
Commissario Brunetti sari “Ära mine kokkusaamisele dottor Semenzatoga.” Donna Leoni vapra itaallasest detektiivi commissario Guido Brunetti kõrvu jõuab uudis, et talvetormiks valmistuvas Veneetsias on tema vana tuttav Brett Lynch langenud jõhkra rünnaku ohvriks. Koos hoopidega anti naisele edasi teade: “Ära mine kokkusaamisele dottor Semenzatoga.” Kuid siis leitakse surnukeha ja Brunetti peab sumama läbi üleujutustest pea […]
“Hukatuslikud abinõud”
Commissario Brunetti sari Commissario Brunetti karjäär satub ohtu, kui tema ametialane ja isiklik elu ootamatult ristuvad. Commissario Brunetti jaoks algab see varahommikuse telefonikõnega. Veneetsia koiduaja jaheduses lõikab ootamatu vandalismiakt läbi uinuva linna rahu. Peabi peab Brunetti kohkumusega tõdema, et sündmuskohal vahistamist ootav süüdlane on keegi tema enda perest. Lisasurvet komissarile avaldavad tema ülemused, kelle ülesandel […]
“Surnud vesi”
“Shetlandi” sarja viies romaan Ann Cleevesi viiendas Shetlandi-ainelises raamatus peab noor uurija Willow Reewes lahendama kaks mõistatuslikku mõrva. Taustaks saare karge loodus, naftasadam ja laiuv vesi. Kohati tundub Willow Reewesile, et ta sumpab vaid piimjas udus, suutmata tabada asja olemust. Oma pruuti leinav inspektor Jimmy Perez, kes kohalike oludega kursis, kuid depressioonis, tuleb vastutahtsi talle […]
“Mureliku suuga. Sädemed tuhas. Ääremail”
Raamat koondab eesti luule suurkuju Marie Underi (1883-1980) kõik kolmes viimases kogus (1942, 1954, 1963) avaldatud luuletused.
“Pool maailma”
Astel Bathu on sündinud võitlema. Kuid ta tapab harjutusväljakul ühe poisi ja nimetatakse mõrvariks. Saatus jätab ta elu salakavala isa Yarvi kätesse, kellega koos nad asuvad teele üle poole maailma, et leida liitlasi võitluses halastamatu Suurkuninga vastu. Astla kõrval on noor sõdalane Brand, kes vihkab tapmist. Ta on nii enda kui ka Astla silmis läbi […]
“Homo Fennicus”
Mistä suomalaiset tulevat? Minne suomensukuisten kansojen juuret ulottuvat? Mitä kieli, geenit ja arkeologia kertovat itämerensuomalaisten historiasta? Virolaisen arkeologian professorin Valter Langin käänteentekevä uutuuskirja Homo Fennicus johdattaa lukijan esihistoriaan, suomalaisten alkukodin jäljille. Yhden alkukodin sijaan Lang löytää esihistoriasta monia itämerensuomalaisten kulttuurien ja yhteisöjen syntysijoja. Kiehtova teos perustuu uusimpaan genetiikan, kielitieteen ja arkeologian antamaan tietoon.
“Käsk tappa”
Labürindijooksja” eellugu 13 aastat varem. Enne kui loodi MOOLOK ja ehitati labürint, tapsid päikeseplahvatused suurema osa rahvastikust. Nad arvasid, et see oli lõpp, mis saabus sähvatusena. Pole ravimit. Pole põgenemisteed. Mark ja Trina jäid ellu. Aga nüüd levib maailmas viirus. Viirus, mis täidab inimese mõrvarliku raevuga. Nad on veendunud, et ellujäänuid on võimalik päästa. Juhul […]
“Tugevad naised jäävad saledaks”
Bestselleri Tugevad naised jäävad nooreks autoritelt Kaotage rasv igaveseks jõutreeninguga! Saavutage kiire kindel tulemus ilma piiranguteta – pole keelatud toiduaineid Uus vorm ja energia teie kehale Kiirendage ainevahetust 15 protsenti Menüüd ja retseptid autasu võitnud kokaraamatu autorilt Steven Raichlenilt
“Mõisapargikool. Alu kool 1868-2008”
140 aastat on Alus haridust antud. See on aukartustäratav hulk aastaid. Nende aastatega on Alu koolipinki nühkinud viie-kuue põlvkonna esindajad. Päris keeruline on olnud kokku panna raamatut, mis peaks pakkuma huvitavat lugemist ja äratundmisrõõmu lasteaialastest vanavanaemade ja -isadeni. Loodan, et siit leiavad lugemist siiski kõik, sest vaevalt praegused koolilapsed teavad, kuidas käidi koolis ja mida […]
“Kui raudne eesriie rebenes”
Eduard Ševardnadze, sündinud 25. jaanuaril 1928 Lääne-Gruusias Mamatis, oli esialgu tegev Gruusia NSV mitmesugustes poliitilistes toimkondades, enne kui temast 1964. aastal sai Gruusia siseminister ja 1972. aastal Gruusia Kommunistliku Partei esimene sekretär. Määratud 1985. aastal Nõukogude Liidu välisministriks, toetas Eduard Ševardnadze perestroikat ja algatas uue välispoliitika. Otsustavalt aitas ta koos Saksamaa Liitvabariigi välisministri Hans-Dieter Genscheriga […]
“Eestimaa laul 88”
Meie hinge on puudutanud vabaduse sosin, see peab kasvama täiskõlaliseks inimhäälseks kõneks. Selles sihis me peame edasi minema ja me murrame end vabadusse kas või läbi halli kivi. Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii! – Heinz Valk CD raamatuga kaasas ei ole
“Tunne seeni”
Õpi tundma parimaid söögiseeni ja leia enda jaoks parimad korjamispaigad! Põhjanaabrite populaarseimast seeneraamatust on ilmunud juba 13 trükki. Viimase, täiendatud väljaande tõlge jõuab nüüd koos seenelistega ka Eesti metsadesse, sest selle raamatu järgi on lihtne kohapeal söögiseened ära määrata.
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869 – 1900”
Dr. Heinrich Rosenthali mälestused on ühe saksastunud keskkonnast pärit, kuid eesti rahvuslikuks tegelaseks tõusnud vastuolulise mehe mälestused, mis kirja pandud saksa keeles ja sakslastele mõistmaks eestlaste püüdlusi. Rosenthal on vähem tuntud paljudest teistest tolleaegsetest persoonidest, kuid kindlasti mitte vähem oluline. Ta oli EÜS-i asutajaliige, papa Jannseni väimees (Koidula õemees), osales esimese üldlaulupeo korraldamises, tegutses ajakirjanduses […]
“Mälestused”
Perekonnanimi Tarand Eestis erilist tutvustamist ei vaja. Meelde tulevad filoloog, luuletaja ja Vorkuta vang Helmut (1911–1987), geograaf, Antarktika-uurija ja poliitik Andres, pikaajaline Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Mari, vastne eurosaadik Indrek ja praegune “Sirbi” peatoimetaja Kaarel. Ajalooõpetaja Leida Tarandit (1907–1984), kes oli Helmuti abikaasa ja Andrese ema, teavad ehk peamiselt tema kunagised õpilased. Viimastel eluaastatel pani […]
