“Me tusameele talv”
Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902-1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”. Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde. Romaan kujutab kaasaja elu ühes USA väikelinnas ning on oma eripärase psühholoogilise vaatenurga ja tugeva loodustajuga autori loetavamaid teoseid. “Me […]
“Surm tõusuvee ajal”
Commissario Brunetti sari “Ära mine kokkusaamisele dottor Semenzatoga.” Donna Leoni vapra itaallasest detektiivi commissario Guido Brunetti kõrvu jõuab uudis, et talvetormiks valmistuvas Veneetsias on tema vana tuttav Brett Lynch langenud jõhkra rünnaku ohvriks. Koos hoopidega anti naisele edasi teade: “Ära mine kokkusaamisele dottor Semenzatoga.” Kuid siis leitakse surnukeha ja Brunetti peab sumama läbi üleujutustest pea […]
“Hukatuslikud abinõud”
Commissario Brunetti sari Commissario Brunetti karjäär satub ohtu, kui tema ametialane ja isiklik elu ootamatult ristuvad. Commissario Brunetti jaoks algab see varahommikuse telefonikõnega. Veneetsia koiduaja jaheduses lõikab ootamatu vandalismiakt läbi uinuva linna rahu. Peabi peab Brunetti kohkumusega tõdema, et sündmuskohal vahistamist ootav süüdlane on keegi tema enda perest. Lisasurvet komissarile avaldavad tema ülemused, kelle ülesandel […]
“Õhku haihtunud”
“Shetlandi” sarja kuues romaan Kunagiste ülikoolikaaslaste seltskond sõidab Londoni valgusesärast kaugele riigi ääremaale, Shetlandi kõige põhjapoolsemale saarele Unstile, et tähistada sõpruskonna ühe liikme abiellumist Shetlandi mehega. Kuid paljutõotavalt ja rõõmsalt alanud puhkusereis saab ootamatu pöörde, kui üks sõpradest kaob, otsekui oleks ta õhku haihtunud. Shetland ei ole London, siin on kõik teisiti – kesksuvine igavene […]
“Surnud vesi”
“Shetlandi” sarja viies romaan Ann Cleevesi viiendas Shetlandi-ainelises raamatus peab noor uurija Willow Reewes lahendama kaks mõistatuslikku mõrva. Taustaks saare karge loodus, naftasadam ja laiuv vesi. Kohati tundub Willow Reewesile, et ta sumpab vaid piimjas udus, suutmata tabada asja olemust. Oma pruuti leinav inspektor Jimmy Perez, kes kohalike oludega kursis, kuid depressioonis, tuleb vastutahtsi talle […]
“Purpurne surm”
Ning mida laiemale valgus taud, seda selgemaks sai mulle, et siin mitte hariliku tõvega polnud tegemist, vaid et ta kandis eneses terve inimsoo katastroofi algust. Kõigi abinõude peale vaatamata polnud võimalust taudile piiri panna. Ei aidanud maakohtade isoleerimised, karantiinid, paljud piiride sulgemised. Ei aidanud mingisugused medikamendid, sest taudi pisielukas oli tundmatu ning nähtavasti täiesti erinev […]
“Mureliku suuga. Sädemed tuhas. Ääremail”
Raamat koondab eesti luule suurkuju Marie Underi (1883-1980) kõik kolmes viimases kogus (1942, 1954, 1963) avaldatud luuletused.
“Pool maailma”
Astel Bathu on sündinud võitlema. Kuid ta tapab harjutusväljakul ühe poisi ja nimetatakse mõrvariks. Saatus jätab ta elu salakavala isa Yarvi kätesse, kellega koos nad asuvad teele üle poole maailma, et leida liitlasi võitluses halastamatu Suurkuninga vastu. Astla kõrval on noor sõdalane Brand, kes vihkab tapmist. Ta on nii enda kui ka Astla silmis läbi […]
“Homo Fennicus”
Mistä suomalaiset tulevat? Minne suomensukuisten kansojen juuret ulottuvat? Mitä kieli, geenit ja arkeologia kertovat itämerensuomalaisten historiasta? Virolaisen arkeologian professorin Valter Langin käänteentekevä uutuuskirja Homo Fennicus johdattaa lukijan esihistoriaan, suomalaisten alkukodin jäljille. Yhden alkukodin sijaan Lang löytää esihistoriasta monia itämerensuomalaisten kulttuurien ja yhteisöjen syntysijoja. Kiehtova teos perustuu uusimpaan genetiikan, kielitieteen ja arkeologian antamaan tietoon.
“Käsk tappa”
Labürindijooksja” eellugu 13 aastat varem. Enne kui loodi MOOLOK ja ehitati labürint, tapsid päikeseplahvatused suurema osa rahvastikust. Nad arvasid, et see oli lõpp, mis saabus sähvatusena. Pole ravimit. Pole põgenemisteed. Mark ja Trina jäid ellu. Aga nüüd levib maailmas viirus. Viirus, mis täidab inimese mõrvarliku raevuga. Nad on veendunud, et ellujäänuid on võimalik päästa. Juhul […]
“Tugevad naised jäävad saledaks”
Bestselleri Tugevad naised jäävad nooreks autoritelt Kaotage rasv igaveseks jõutreeninguga! Saavutage kiire kindel tulemus ilma piiranguteta – pole keelatud toiduaineid Uus vorm ja energia teie kehale Kiirendage ainevahetust 15 protsenti Menüüd ja retseptid autasu võitnud kokaraamatu autorilt Steven Raichlenilt
“Mõisapargikool. Alu kool 1868-2008”
140 aastat on Alus haridust antud. See on aukartustäratav hulk aastaid. Nende aastatega on Alu koolipinki nühkinud viie-kuue põlvkonna esindajad. Päris keeruline on olnud kokku panna raamatut, mis peaks pakkuma huvitavat lugemist ja äratundmisrõõmu lasteaialastest vanavanaemade ja -isadeni. Loodan, et siit leiavad lugemist siiski kõik, sest vaevalt praegused koolilapsed teavad, kuidas käidi koolis ja mida […]
“Kui raudne eesriie rebenes”
Eduard Ševardnadze, sündinud 25. jaanuaril 1928 Lääne-Gruusias Mamatis, oli esialgu tegev Gruusia NSV mitmesugustes poliitilistes toimkondades, enne kui temast 1964. aastal sai Gruusia siseminister ja 1972. aastal Gruusia Kommunistliku Partei esimene sekretär. Määratud 1985. aastal Nõukogude Liidu välisministriks, toetas Eduard Ševardnadze perestroikat ja algatas uue välispoliitika. Otsustavalt aitas ta koos Saksamaa Liitvabariigi välisministri Hans-Dieter Genscheriga […]
“Eestimaa laul 88”
Meie hinge on puudutanud vabaduse sosin, see peab kasvama täiskõlaliseks inimhäälseks kõneks. Selles sihis me peame edasi minema ja me murrame end vabadusse kas või läbi halli kivi. Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii! – Heinz Valk CD raamatuga kaasas ei ole
“Tunne seeni”
Õpi tundma parimaid söögiseeni ja leia enda jaoks parimad korjamispaigad! Põhjanaabrite populaarseimast seeneraamatust on ilmunud juba 13 trükki. Viimase, täiendatud väljaande tõlge jõuab nüüd koos seenelistega ka Eesti metsadesse, sest selle raamatu järgi on lihtne kohapeal söögiseened ära määrata.
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869 – 1900”
Dr. Heinrich Rosenthali mälestused on ühe saksastunud keskkonnast pärit, kuid eesti rahvuslikuks tegelaseks tõusnud vastuolulise mehe mälestused, mis kirja pandud saksa keeles ja sakslastele mõistmaks eestlaste püüdlusi. Rosenthal on vähem tuntud paljudest teistest tolleaegsetest persoonidest, kuid kindlasti mitte vähem oluline. Ta oli EÜS-i asutajaliige, papa Jannseni väimees (Koidula õemees), osales esimese üldlaulupeo korraldamises, tegutses ajakirjanduses […]
“Mälestused”
Perekonnanimi Tarand Eestis erilist tutvustamist ei vaja. Meelde tulevad filoloog, luuletaja ja Vorkuta vang Helmut (1911–1987), geograaf, Antarktika-uurija ja poliitik Andres, pikaajaline Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Mari, vastne eurosaadik Indrek ja praegune “Sirbi” peatoimetaja Kaarel. Ajalooõpetaja Leida Tarandit (1907–1984), kes oli Helmuti abikaasa ja Andrese ema, teavad ehk peamiselt tema kunagised õpilased. Viimastel eluaastatel pani […]
“Minu elu”
August Weizenberg (1837−1921) on olnud eestlaste esimene skulptor kaasaegse kunstimõiste ja arusaama järgi. Ta anne oli mitmekülgne, kuid mees oli sünnilt kõige madalama seisuse esindaja, kel väljavaade edasipääsemiseks kuhugi kõrgemale vaesuse ja alanduse tõttu puudus täielikult. Ometi juhtus ime. Tal õnnestus õppida tislermeistriks, edasi koguni kujuvoolijaks Saksamaal, Peterburis ja Roomas. Vanas eas pani ta kirja […]
“Elu ja mälestusi”
Jakob Liiv (1859−1938) oli luuletaja, kirjanik, näitekirjanik; oli olnud ametikandja (Rakvere linnapea), seltskonnategelane, vallakirjutaja, raamatukaupmees, teemajapidaja ja kooliõpetaja. Kõik, kes temaga kokku puutusid, ütlesid üksmeelselt, et hea mees oli. Tema loomingut iseloomustati ilusate arvudega: pidanud 500 kõnet, kirjutanud 50 raamatut, teinud üle 50 aasta kirjanikutööd. Viimasel elukümnendil püüdis ta oma mälestusi kirja panna ning 1936 […]
“Mälestusi ja vaatlusi”
Johan Jans (1880-1941) kuulus esimese iseseisvusaja tähtsamate sotsialistide hulka. Rikkaliku elukogemusega (sõjaväeteenistus Vene armees, töö telegrafisti ja ajakirjanikuna) ning alles 31-aastaselt ülikooliõpinguid alustanud ja 1915. aastal TÜ juristina lõpetanud Jans osales aktiivselt omaaegses poliitilises melus. Kevadel 1917 sai Jansist Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei üks asutajaid ja juhatuse liige. Partei hiilgeaeg oli Asutava Kogu päevil, mil […]
