“Ühe arhitekti mälestused Kolmas köide. 1967–1977”
Ülo Stööri mälestuste kaks esimest köidet kirjeldasid autori kujunemist arhitektiks. Kolmandas köites räägib Stöör 1966–1976 Viljandi rajooni peaarhitektiks olemisest, kirjeldades täpselt selle aja olusid. Ta vaatleb põhjalikult kohaliku võimu ja peaarhitekti suhteid, kirjeldab hakkamasaamist nõukogude bürokraatiamasinas, oma ja teistegi suuremaid ettevõtmisi Viljandis (sealhulgas vanalinna säilitamine, Sakalamaa kaitsjate ausamba püstitamine, Ugala teatrimaja ehitus). Vahepaladena tuleb juttu […]
“Ühe arhitekti mälestused Teine köide. 1957–1966”
Ülo Stööri mälestuste esimene köide rääkis tema lapsepõlvest ja kooliaastatest 20. sajandi pöördeliste sündmuste foonil. Teine köide käsitleb aastaid, mil temast sai arhitekt. Noorpõlve unistus õppida filmirežissööriks oli kohanud takistusi, mille tagajärjel autori esimene kõrgkooliaasta möödus Tallinna Polütehnilise Instituudi Laevaremondi teaduskonnas. Ootamatu kokkupuude filmimaailmaga − esmalt “Tallinnfilmi” administraatorina, seejärel näitlejana “Lenfilmi” kinokomöödias − paistis esialgse […]
“Kivisüda. Raudkäsi. Hõbekeel. 3 raamatut”
Raamat “Kivisüda” Kui George murrab juhuslikult väikese kivist draakoni pea, äratab ta ellu muistse väe. Teda hakkab jälitama aastasadu liikumatult seisnud raevukas tiibsisalik. Ja see on alles algus… Selles eepilises seiklusloos elustuvad Londoni linna kujud ja mälestussambad ja algab ürgne võitlus hea ja kurja vahel. Lugedes tunnustatud inglise kirjaniku kuulsat ja omapärast fantaasiaraamatut, ei tundu […]
“Sibeliuse kaudu maailma”
Leo Normeti (1922-1995) kui koloriitse muusikateadlase ja helilooja elustiili ja vaimse olemuse määratlemiseks ajaloolisest kaugusest tasub värskelt üle vaadata ENE 4. köitest märksõna juugend. Eesti keeli tähendab see “noor, nooruslik”, aga kunstis tähendab see paljude asjade voogavat, nõtket, ihalevat põimumist, kuid ka erinevate ajastute stiilide sünteesi. Selles voogamises, nõtkuses ja ihalemises elas ka Leo Normet. […]
“Taevakehade mõju tervisele”
Mõju elundeile Mõju organismile Rafaeli tervise astroloogiast
“Abielusoofia. Koos püsimise kunst ja teadus”
See sisukas kokku jäämise käsiraamat on täis lihtsaid ja mõjusaid nõuandeid, kuidas suhet korras hoida või tagasi reele saada. Auhinnatud ajakirjanik Belinda Luscombe näitab teaduslikult, et kuigi abielu pole alati lihtne, mõjub see positiivselt nii osapoolte tervisele, rahaasjadele kui ka üldisele heaolule. Vaimukalt kirjutatud teoses, mille on tõlkinud Susan Luitsalu, tuuakse välja ümberlükkamatud faktid, purustatakse […]
“Paus. Tee paus, enne kui elu sind peatab”
Ma tean, et sul on hullupööra kiire, Tean, et su elu möödub nii, et üks asi ajab teist taga ja pole hoo ega hoobi vahet, ning sul ei õnnestu kuidagi jõuda selleni, mida süda ihkab. Tean, kui halastamatult see kõlab. Tundub, et sel ei tule ega tule lõppu. Tundub, et niipea kui tempo maha võtad, […]
“Solaris. Eeden”
Poola kirjaniku Stanislaw Lemi (sünd. 1921) kaks ulmeromaani. Romaan “Solaris” on pühendatud inimeste kohtumisele Maast erineva mõistusliku eluvormiga. Romaani “Eeden” tegelased satuvad tähelaeva avarii järel Eedeni-nimelisele planeedile, kus nad kohtuvad mõistatuslike olevustega. Inimestele on nende olevuste elu mõistetamatu. See viib kokkupõrkeni…
“Atala. Rene”
Europeia … Kui aga arvestada, et ta oli siiski esimene, kes pidi ühiskonna sajandivanuseid harjumusi murdma, ja pealegi veel ajal, mil valitses selline isemeelne depoot nagu Napoleon Bonaparte, siis on kõik need maailma põlgavad poosid ja efektitsemised, oma sõltumatu isiksuse ja oma missiooni rõhutamine üsnagi mõistetavad, isegi omamoodi paratamatud. Ja küllap oli Chateaubriand´il kui bretoonil, […]
“Kassid. Lühike sissejuhatus kassiteadusesse”
See raamat on nendest, kes löövad nurru ja ütlevad näu. Kodukass, see emotsionaalne, graatsiline ja inimesele paljuski mõistatuslik, iseseisvuse ja uhkuse sümboliks peetav väike loomake on olnud inimese kaaslaseks juba aastatuhandeid. Mida aga tead Sina, kassiomanik, oma lemmikloomast, tema põlvnemisest, kehaehituse ja organismi talitluse eripärast, tundemaailmast, haigustest jpm? Kassiteadus populariseerimiseks ongi kirjutatud see raamat.
“Meister. Enese leidmise teekond”
Mõnikord võib õigete valikute tegemine elus tunduda üle jõu käiva ülesandena. Selles raamatus juhendab Meister oma noort õpilast teekonnal läbi Hiina, jagades igal sammul tarka nõu ja teadmisi. Õpilane õpib elu mõõnadest ja tõusuvetest ning saavutab eneseteostuse. Tänu raamatule “Meister” on lugejalgi võimalus järgneda targale ja tema jüngrile ning võtta nende õppetunnid kaasa omaenda eluteele. […]
“Tunnete teekond. Valik inimlikke omadusi ja kogemusi”
Oled sa märganud, et inimesed kasutavad endast rääkides erinevaid väljendeid? Ma olen, mul on, ma mõtlen jne. Sellega seoses on neil mitmeid probleeme ja kulgemine soovitud sihtide suunas on seiskunud, sest nad on jäänud kinni nendesse väljenditesse ja ei teagi, et on palju rohkem võimalusi. Iga märkamine toob edasimineku ja iga emotsioon, mis on nende […]
“Aed pottides. Aastaringi õues”
Pottides aed võib olla igalühel. Üks suur pott sobib köögivilja kasvatamiseks, rõdule mahub terve maitsetaimeaed. Ka elulõngad ja isegi väikesed puud võivad kasvada potis, lilledest rääkimata. Sellest raamatust leida suure hulga nõuandeid, kuidas kasvatada taimi pottides, kuidas neid kokku sobitada, milliseid potte valida, kuidas tagada, et potiaed oleks aasta ringi kaunis. Agneta Ullenius, kes on […]
“Raamat – aeg – restaureerimine VII”
Artiklite kogumik VII Sisukord Saateks K. Jalas – Hoiurežiimist Tartu Ülikooli Raamatukogus aastatel 1982-1992. Resümee K. Konsa, U. Kokassaar – Tartu Ülikooli Raamatukogu ruumide õhu mikrobiloogiline saastatus K. Konsa, T. Tensing, M. Konson – Tartu Ülikooli Raamatukogu kogude seisundi eeluuring. Resümee K. Konsa, U. Kokassaar – Meetodid mikorseente kasvu mõjutavate fungitsiidide toime hindamiseks. Resümee J. […]
“Raamat – aeg – restaureerimine VI”
Artiklite kogumik VI Sisukord Saateks Viiu Klement- Hügieeni- ja restaureerimisosakonna kakskümmend tööaastat Kersti Jalas – Hügieeni- ja hooldustöö korraldusest varade säilitamisel Tartu Ülikooli Raamatukogus Aime Espenberg – Tartu kultuuriasutustes leiduvate Eduard Viiralti teoste säilivus ja restaureerimine Ene Järvanurm – 18. sajandi geograafilised kaardid Tartu Ülikooli Raamatukogus, nende säilivus ja konserveerimismeetodid Jaan Lott – Gustav Bergmanni […]
“Raamat – aeg – restaureerimine V”
Artiklite kogumik V Sisukord Saateks Lühendid tekstis Restaureerimistegevuse ajaloost A. Kärbo – Restaureerimistegevuse ajaloost Nõukogude Liidus N. Raid – Arhiiviallikate abi Tartu ehitiste restaureerimisel A. Kärbo – Puidu restaureerimise ajaloost Eesti NSV-s A. Espenberg – TRÜ TR hügieeni- ja restaureerimisosakonna tegevusest ENSV Ehitustööstuse Teaduslik-Tehnilise Ühingu restauraatorite sektsioonis 1967-1982. a Säilitamise ja restaureerimise üldteooria N. Mody […]
“Raamat – aeg – restaureerimine IV”
Artiklite kogumik IV Sisukord Saateks Tekstis seletamata lühendid Paberi konserveerimine ja restaureerimisest M. Alumaa, T. Ilomets – Fermentpreparaadi valmistamine pankreasest, selle fermentatiivse aktiivsuse määramine ja kasutamine rasvade lagundamisel A. Espenberg, S. Kaseoru – Plekkide eemaldamine, pigmentide kinnitamine ja järeltušš originaalgraafika restaureerimisel N. Mody, E. Valk-Falk – Vesimärgiga paber restaureerimisprotsessis Köiteprobleemidest E. Külv – Üliõpilaste köitekunstialasest […]
“Raamat – aeg – restaureerimine III”
Artiklite kogumik III Sisukord Saateks Säilitamise ja restaureerimise üldteooria E. Kool – Ultraviolettkiirguse kasutamisest raamatukogus E. Valk-Falk. – Vene raamatu ja nahkköite ajaloost V. Motovilov. – Vene köite tehnika ja terminoloogia P. Simoni tööde alusel Pitsatite, pärgamendi ja paberi konserveerimisest L. Noodla – Pitserite restaureerimine ja konserveerimine käsikirjadel V. Nagel – Pärgamentürikute ja -köidete konserveerimine […]
“Üle parda”
Selleks pole vaja olla vanamoeline lugeja, et küsida “Üle parda” viimase peatüki lõpetamisel: “Mis nendest sai?” Siin kujutatud inimeste saatused jäävad poolikuks, nende elukäigu kirjeldamine lõpeb üsna järsku, jättes tegevustiku niidid lahtiseks. Autor peab puhtsüdamilikult tunnistama, et ta ise ka ei tea, kuidas lõpeb “Üle parda” tegelaste elukäik. Nad on meie eneste hulgast. Meie saatus […]