“Sellid”
Nad olid kolm saksemat seltsi kassi. Elasid linnas kolmekordses kivimajas, kolmandal ja kõige kõrgemal korra. Juba nende ema oli paremat seltsi ja suurema haridusega kass. Tal oli suur karvane saba ja ta ei söönud soolast liha. Ja all keldris hiiri püüdmas käis ta ainult kord nädalas, sest see oli must töö. Seal või kergesti oma […]
“Kaspar von Schmerzburgi Rooma päevik”
“Rooma päevik” on Karl Ristikivi romaan, mis lõpetab Ristikivi ajalooliste romaanide sarja. Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1976. Raamatu tiitellehel märgitakse täispealkirjaks “Kaspar von Schmerzburgi Rooma päevik”, mille on “trükki toimetanud Karl Ristikivi”. Müstifikatsiooni järgi on tegu 9. veebruaril 1718 Tuivere mõisas sündinud Johann Friedrich Kaspar von Revingeni “Tagebuch der Träume” (“Unistuste […]
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Klaassilmadega Kristus”
Järelpõimik. Lühieepika Aastakümnete jooksul, alates Soome põgenemisega a. 1943 on Ristikivi kaasa elanud meie kultuurilist ja poliitilist elu eksiilis, väga sageli sõna võtnud julgelt oma arvamist avaldades tagasihoidlikus stiilis ning diskreetsel viisil, nagu see kuulus tema iseloomu juurde. See tohutu materjal pälviks kokku korjamist ja kas või valikunagi uuesti väljaandmist. Nendes peituvad eesti pagulaskonna kultuurielu […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Siin Põhjatähe all” I ja II osa. 2 raamatut”
Siin Põhjatähe all on saavutanud erakordselt laia leviku ja üksmeelselt kiitva arvustuse kõige nõudlikumale kriitikute poolt nii Soomes kui teistes maades. See on sügava üldinimliku perspektiiviga perekonna- ja ühiskonnakroonika. Teost iseloomustavad suurepäraselt individualiseeritud tüübid, jõulised stseenid, soome kauni looduse luule ja rahvaliku huumori sädelus. V. Linna kasutab meisterlikult repliike elavate inimkujude loomiseks, olude kirjeldamiseks ja […]
“Pilgupüüdja. Vello Muikma elu ja looming”
Vello Muikma (1920−2008) oli Torontos elanud väliseestlane, kes asutas 1950. aastate lõpul oma fotostuudio ning kujunes nõutud vabakutseliseks fotograafiks. Ajal, mil kiirelt kasvav reklaamitööstus tegi läbi kunstilisi kõrgaegu, spetsialiseerus Muikma reklaamfotole ning tal õnnestus jõuda oma valdkonnas Toronto parimate sekka. Raamat toob lugejani Muikma fotopärandi, mis kuulub Väliseesti Muuseumi (VEMU) kogusse.
“Pesakastid ja lindude söögimajad”
35 omanäolise lindude pesakasti ja söögimaja meisterdamisjuhised, mida täiendavad pildid ja üksikasjalikud joonised. Valida saab eri stiilide vahel. Leidub nii põnevaid linnu- ja laevakujulisi pesakaste kui ka maalähedasi puukoore ja samblaga kaetud linnumajakesi. Mõnele linnule sobib kahekorruseline korter-pesakast, teisele vanadest veinikorkidest elamu. Igas pesakastis on ventilatsioon ja kuivendussüsteem. Kõik majakesed on kaunilt kujundatud ja eriilmelised […]
“Nutikaid ideid isemajandamiseks”
Viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud huvi isemajandava elustiili vastu. Noored ja vanad, maa- ja linnaelanikud, inimesed igalt elualalt on järjest rohkem hakanud hindama isemajandamisega kaasnevat majanduslikku sõltumatust, lihtsust ja kasulikkust. Seetõttu on taas au sisse tõusnud meie esivanemate majapidamisnipid. Õppides tegema üha enam lihtsaid kodutöid ise, saavutame kontrolli põhiliste eluks vajalike ressursside, nagu toit ja […]
“Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II”
1995. a. ilmus Eesti asunduste esimene raamat, milles tutvustasime kahe Krasnojarski krai küla – Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani tänini säilinud rahvaluulepärimust sealsete elanike endi suu läbi. Need on kunagiste väljasaadetute poolt asustatud põhjaeestilise taustaga külad. Käesolev valimik on Eesti asunduste teine raamat ning siinne materjal on jäädvustatud 1994. ja 1995. aasta Siberi-ekspeditsioonidel põhiliselt neljast külast: Zolotaja […]
“Siin Siberi maa peal kasvanud. Eesti asundused I”
“Eesti asundused” on sariväljaanne, milles tutvustatakse lugejaile tänini säilinud Siberi eesti külade pärimust sealsete elanike endi suu läbi. Kasutatud on Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi ekspeditsioonidel (1991-1997) kogutut. Iga raamat annab ülevaate mingi konkreetse piirkonna eesti külades. Lisatud on laulikute-jutlustajate, kohanimede ja aineteregister. “Siin Siberi maa peal kasvanud” tutvustab kunagiste väljasaadetute poolt asutatud kahe Krasnojaki krai […]
“Seitse küla Siberis. Eesti asundused III”
Koostanud Anu Korb, toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1998. Väljaande esimesest osast leiab lugeja Omi asundusest (Vana- ja Uus-Viru, Ivanovka, Kovaljovo), teisest Tomski ümbruse küladest (Kaseküla, Lillengof, Vambola) talletatud jutte ja laule.
“Taaru-tagused ja stepiasukad. Eesti asundused IV”
Lood ja laulud, mis on kogutud viiest Omski oblasti külast. Tegemist on Tara linna ümbruses asuvate külade Jurjevka, Estonka, Lilliküla ja Mihhailovkaga ning Omski lähedal asuva Tsvetnopoljega.
“Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI”
Alates 19. sajandi II poolest rännati Eesti- ja Liivimaalt massiliselt Venemaa väheasustatud aladele. Ümberasunud eestlased lootsid oma maad harides haljale oksale jõuda. Tolleaegses ajakirjanduses leidis väljarändamise teema elavat kajastamist: vaagiti väljarändamise poolt- ja vastuargumente, toodi lugejateni asunike kirju ning teateid asunduste elust-olust. Eesti asunduste käekäigust Venemaal pärast nõukogude võimu kehtestamist teame aga suhteliselt vähe. Väljarännanute […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Kohtumised Siberis. Eesti asundused VIII”
Esimeselt tutvumisreisilt Siberi eestlaste juurde – tookord Krasnojarski krai Ülem-Suetukki ja selle naabruses asuvasse Ülem-Bulankasse – naasime üksjagu äreval ajal, 1991. aasta augustikuus Eesti Vabariigi taastamise eelõhtul. Üllatav oli kogeda, et Eestimaast tuhandete kilomeetrite kaugusel räägib terve külatäis inimesi, neid oli umbes 300, eesti keelt. Sestpeale on Siberi eesti kogukonnad olnud üks Eesti Rahvaluule Arhiivi […]
“Komi rahvaluulet I ja II osa. 2 raamatut”
Neljakeelne (komi, eesti, inglise, vene) raamat sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavat komi folkloorset ainestikku, mida on kirja pannud Paul Ariste 1941. aastal komi sõjavangidelt. Komi rahvaluule on esindatud erinevate tekstidega lühivormidest laulude ja muinasjuttudeni. Foneetilises transkriptsioonis originaaltekstid on varustatud tõlgetega eesti, vene ja inglise keelde. Koostaja eessõna iseloomustab avaldatud tekste ja nende seoseid näiteks kirjandusega. […]
“Eesti katkupärimus”
Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnade ja hiiumuistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite rühma esimene teaduslik väljaanne. Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse ja kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole […]
“Artiklid”
Koostanud Ülle Tarkiainen Rahvusarhiiv on Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja andnud kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas — eelkõige Põhjamaades — […]
“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
