“Eesti luulet läbi aegade”
Ajast aega. Kogumikust leiate valiku vanu ja uuemaid luuletusi eesti luuleloost. See ei ole kõikehõlmav eesti luule antoloogia, vaid raamatutäis eestlastele armsaid ja olulisi luuletusi. Paljud vanemad tekstid on saanud peaaegu rahvalauludeks, ka uuemaid luuletusi on viisistatud. Olgu need luuletused teile meenutamiseks ja pakkugu äratundmisrõõmu! Koostanud Marika Vingissaar. Luuletajateks: Kristjan Jaak Peterson, Karl Eduard Malm, […]
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Майя”
Исчезнувшая цивилизация: легенды и факты. Откуда пришли майя? Почему поселились в горных районах Гватемалы и на полуострове Юкатана? О чем могут поведать величественные монументы, пирамиды и дворчы? Какая катастрофа привела к разрушению великой цивилизации всего лишь через столетие? В книге Майкла Ко, профессора антропологии Йельского университета, автора нескольких научно-популярных исследований цивилизаций Мезоамерики, увлекательно рассказывается о […]
“Inimese määratlus”
Klassikalise saksa idealismi esindaja Johann Gottlieb Fichte (1762-1814) filosoofilise idealismi manifest “Inimese määratlus” (ilm. 1800) tähistab mõtleja evolutsioonis esimese suure, nn. kantiaanlik-eetilise perioodi lõppu ja ühtlasi üleminekut järgmisele, nn. metafüüsilis-müstilisele. Populaarses vormis resümeerib Fichte selles teoses oma algupärase, “teadusõpetuse” ideedele tugineva filosoofia, milles käesoleval juhul tõuseb kesksena esile absoluutse aktiivsuse ja inimese vabaduse probleem. Filisoofialooliselt […]
“Valitud teosed”
Sisukord: Friedrich Engels Weerthi kohta; Luuletusi; Lancashire´i laulud; Käsitööliste laulud; Luther; Nelipühade laul; Ulgujad ja sonkijad; Kui politseimeister minust saaks; Teel Düsseldorfi; Me püha saksa Reichsarmee; Maa peal pole suuremat lõbu sest; Humoristlikud skitsid saksa ärielust; Kuulsa rüütli Schnapphahnski elu ja teod.
“Ookean tulerõngas”
Keskpäevaks olin jõudnud Maailma otsa. Künklik aas murdus mustadeks rannakaljudeks. All mürises ookean. Ees polnud enam muud kui aina vesi, Ameerikanini välja. Maa lõppes ära. Krobeline kaljusein kerkis otse Vaikse ookeani voogudest. Kumera silmapiiri tagant rullusid randa lamedad lainevallid. Ajanud kalda lähedal seljad vahuselt turri, paiskusid nad pahinal vastu musti kaljusid, tahasi aga vajusid jõuetute […]
“Teadus ja tehnika. A ja O taskuteatmik”
Inimesed, aastad, sündmused. Rikkalikult illustreeritud kornoloogia sisaldab tuhandeid sündmusi teaduse ja tehnika ajaloost, alates 10 000. aastast eKr kuni tänapäevani. Kosmoloogia, bioloogia, meditsiini, keemia, füüsika, kommunikatsiooni, transpordi, tehnoloogia ja inseneriteaduse, toitumise ja põllumajanduse arengut kujundanud inimesed ja sündmused on estitatud võrdleva ajatabeli kujul. – Enam kui 200 lehekülge ajatabeleid, mis annavad suurepärase ülevaate kogu teaduse […]
“Maal sees”
Ma tahan teada, mismoodi seal oli, nõuab Bobbie Ann Masoni, Ühendriikide uuema põlve naiskirjaniku romaani “Maal sees” peakangelane Sam oma onult Emmettilt ja tolle sõpradelt. Äsja keskkooli lõpetanud Sam, kes saamatuvõitu onule nii ema, õe kui ka tütre eest, peab silmas Vietnami sõda. Seal sai enne tema sündi surma tema isa. Vastutahtmist vastuste, isa kirjade […]
“Keskendumisraskused”
…Vaclav Havel on erakordselt terava absurditajuga draamakirjanik, kes suudab ümbritseva elu ja inimese siseilma vastuolud mõjuvasse lavakeelde tõlkida. Teda on nimetatud tšehhi absurditeatri eredamaks esindajaks. Ise on kirjanik väitnud, et teadlikult pole ta absurdi poole püüelnud. See lihtsalt on olnud temas lapsepõlvest peale. … Küllike Tohver Loomingu Raamatukogu 52, 1989
“Kuutiiger”
Inglise nüüdiskirjaniku Penelope Lively 1987. a. Inglismaal ilmunud romaan “Kuutiiger” (Moon Tiger) on omamoodi ajalookäsitlus, selle teemaks on üksikisiku suhe ajalooga, oma ajaga, inimesega, kellega aeg teda seob. Teose sündmustik kulmineerub Teise maailmasõja Egiptuse sõjatandril, kus teose peategelane Claudia on sõjakorrespondendiks, ja annab kronoloogiast kammitsemata, vaba mosaiigi tema ja ta lähedaste elust.
“1000 küsimust ja vastust. Faktivaramu”
Vajalik käsiraamat teadmisjanustele. Faktivaramu „1000 küsimust ja vastust“ on tõhus abiline koolilastele oma teadmiste täiendamisel ja koolitööde tegemisel. Täis põnevaid fakte ja riukalikke küsimusi, pakub see väljaanne midagi igale uudishimulikule lapsele – juttu tuleb nii dinosaurustest, ookeanidest ja planeetidest kui ka keskaegsetest linnustest ja kosmoseajastu tehnoloogiast. Lugejaid haarab kergestijälgitav ülesehitus, lihtsad selgitused ja oivalised illustratsioonid. […]
“Juhan Liiv. Proosa”
– Linnupesa – Pildike Peipsi rannalt – Õnnelik juhtumine – Pahased naabrid – Muldmäe Mats – Juak – Ühe kirjaniku päevaraamat – Kuulus mees – Jänese kiri jänestele – Vari – Esimesed kirjaniku tundmused – Igapäevane lugu – Peipsi peal – Käkimäe kägu – Nõia tütar – Ühe pildi alla – Ilus suvepäev oli – […]
“Minu laps on allergiline”
Allergilisi haigusi põdevaid lapsi on aasta-aastalt üha rohkem. Sageli ei oska vanemad oma last aidata, sest haiguse sümptomitest, põhjustest ja ravi põhitõdedest teatakse liiga vähe. Tunnustatud saksa lastearsti raamat tutvustab allergia tekkepõhjusi, võimalikke diagnoose ja keskonna osa haiguse kujunemisel. Lähemalt on juttu atoopilisest nahapõletikust, astmast ja heinapalavikust. Autor annab nõu, kuidas allergiaga elada, riskifaktoreid vältida […]
“Filosoofiline sõnaraamat”
Prantsuse kirjaniku, filosoofi ja ajaloolase, Euroopa valgustusliikumise juhtiva tegelase Voltaire´i (1694-1778) peamisi filosoofilisi teoseid on “Filosoofiline sõnaraamat” (esitrükk 1764), mille artiklitest käesolev väljaanne pakub ulatusliku valiku. Voltaire´ile eriomase teravmeelsuse ja elegantsiga käsitletakse selles inimese tõsiseid eluprobleeme, analüüsitakse tunnetusteoreetilisi ja usulis-kõlbelisi küsimusi, paljastatakse ühiskonnaelu ebakohti ja usufanatismi, astutakse välja inimväärikuse ja vaimuvabaduse kaitseks. (Taskuformaat)
“Muinasaja mõistatused”
Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslike objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale. Taskuformaat
“Minu kutsung on RAEM”
Hiljuti leidsin ma ühest raamatust suurepärase lause: “Kui te loete biograafiat, siis pidage meeles, et tõde ei ole kunagi avaldamiskõlblik.” Need on Bernard Shaw´ sõnad. Hinnates küll täiel määral tema sarkastilist huumorit, püüan siiski jääda maksimaalse tõepärasuse piiridesse. Vastasel korral pole minu mälestusi kellelegi tarvis. Ma ju kirjutan sellest, mida tegin, missuguste inimestega kohtusin, missuguste […]
“Mõõk”
See on Ervin Õunapuu kuues raamat, reaaleluliselt kõige konkreetsem ja tema enda elule kõige lähedasem. Seejuures pole põhjust vastu vaielda autorile, kes kinnitab, et kõik tegelased ja tegevuskohad on välja mõeldud: keda siis veel uskuda kui mitte Õunapuud? Kui peenekoeliste kirjelduste ja anekdootlike elupildikeste kaleidoskoopiliselt kirevast vaheldumisest segaduses lugeja viimaks edukalt teose lõpuni jõuab, avastab […]
“Minevikuplaanid”
… Arvustajad ja preemijate jagajad on Ana Blandiana loomingus hinnanud üldinimlike teemade – nagu rikkumatus ja pattulangemine, surm ja ellujäämine, armastus kui täiuseihalus – käsitlemist, arutlusi loomingu ja inimloomuse üle. Oma jutte nimetab autor ise “fantastiliseks proosaks”, ent maailm, mida neis kirjeldatakse, on pigem “imepärane tõelus”, pigem müütiline kui ulmeline. Kuigi A. B. lugudes on […]
“Toatüdrukud. Palkon”
… Jean Genet´ näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse. Nagu kõigil muudel aladel peame siingi õppima, õigupoolest järeleaitamistunde võtma, valge laigu täis kirjutama. Kuid tema avaldamine isegi LR-i parimail aastail poleks kõne […]
“Vastutuulelaev”
Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt – parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930 a. leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.
