“Minu laps on allergiline”
Allergilisi haigusi põdevaid lapsi on aasta-aastalt üha rohkem. Sageli ei oska vanemad oma last aidata, sest haiguse sümptomitest, põhjustest ja ravi põhitõdedest teatakse liiga vähe. Tunnustatud saksa lastearsti raamat tutvustab allergia tekkepõhjusi, võimalikke diagnoose ja keskonna osa haiguse kujunemisel. Lähemalt on juttu atoopilisest nahapõletikust, astmast ja heinapalavikust. Autor annab nõu, kuidas allergiaga elada, riskifaktoreid vältida […]
“Filosoofiline sõnaraamat”
Prantsuse kirjaniku, filosoofi ja ajaloolase, Euroopa valgustusliikumise juhtiva tegelase Voltaire´i (1694-1778) peamisi filosoofilisi teoseid on “Filosoofiline sõnaraamat” (esitrükk 1764), mille artiklitest käesolev väljaanne pakub ulatusliku valiku. Voltaire´ile eriomase teravmeelsuse ja elegantsiga käsitletakse selles inimese tõsiseid eluprobleeme, analüüsitakse tunnetusteoreetilisi ja usulis-kõlbelisi küsimusi, paljastatakse ühiskonnaelu ebakohti ja usufanatismi, astutakse välja inimväärikuse ja vaimuvabaduse kaitseks. (Taskuformaat)
“Muinasaja mõistatused”
Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslike objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale. Taskuformaat
“Minu kutsung on RAEM”
Hiljuti leidsin ma ühest raamatust suurepärase lause: “Kui te loete biograafiat, siis pidage meeles, et tõde ei ole kunagi avaldamiskõlblik.” Need on Bernard Shaw´ sõnad. Hinnates küll täiel määral tema sarkastilist huumorit, püüan siiski jääda maksimaalse tõepärasuse piiridesse. Vastasel korral pole minu mälestusi kellelegi tarvis. Ma ju kirjutan sellest, mida tegin, missuguste inimestega kohtusin, missuguste […]
“Mõõk”
See on Ervin Õunapuu kuues raamat, reaaleluliselt kõige konkreetsem ja tema enda elule kõige lähedasem. Seejuures pole põhjust vastu vaielda autorile, kes kinnitab, et kõik tegelased ja tegevuskohad on välja mõeldud: keda siis veel uskuda kui mitte Õunapuud? Kui peenekoeliste kirjelduste ja anekdootlike elupildikeste kaleidoskoopiliselt kirevast vaheldumisest segaduses lugeja viimaks edukalt teose lõpuni jõuab, avastab […]
“Minevikuplaanid”
… Arvustajad ja preemijate jagajad on Ana Blandiana loomingus hinnanud üldinimlike teemade – nagu rikkumatus ja pattulangemine, surm ja ellujäämine, armastus kui täiuseihalus – käsitlemist, arutlusi loomingu ja inimloomuse üle. Oma jutte nimetab autor ise “fantastiliseks proosaks”, ent maailm, mida neis kirjeldatakse, on pigem “imepärane tõelus”, pigem müütiline kui ulmeline. Kuigi A. B. lugudes on […]
“Toatüdrukud. Palkon”
… Jean Genet´ näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse. Nagu kõigil muudel aladel peame siingi õppima, õigupoolest järeleaitamistunde võtma, valge laigu täis kirjutama. Kuid tema avaldamine isegi LR-i parimail aastail poleks kõne […]
“Sulle antud elupäevad”
Nimeka rootsi kirjaniku Vilhelm Mobergi (1898-1973), meie lugejale juba tuntud raamatute “Ratsuta täna öösel!” ja “Mehenaine” autori nukratooniline romaan (1963) Ameerikasse välja rännanud kehvast talupoisist, kes elu lõpupäevil vaatab tagasi noorusaastatele vanal kodumaal.
“Leegitsev täiskuu”
Haarav lugu argipäevasuse ja normaalsuse kaduvatest piiridest. Kummaline kohtumine kaubamaja uksel muudab Ralfi elu tundmatuseni. Järgnenud autoõnnetus avab unenäomaailmad, mis on reaalsusest reaalsemad. Tegemist on põneva ja mitmekihilise raamatuga, mida pole kerge mingitesse žanripiiridesse suruda.
“Teisikud ja armukesed”
Oli see tõepoolest tema ise? See võluv noormees, kelle põskedele küünlakuma mänglevaid varje heitis… Jõuga sundis Ireen end välja hingama. Oleks see päriseltki võimalik, mõtles ta – luua, kujundada ise enda armastatu, just selline ja niisuguses suhtumisega sinusse, nagu vaid tahta oskad. Kelle puhul teaks, mida näiteks mõni sõna tema jaoks tegelikult tähendab, mis seoseid […]
“Reede ehk Lootusesaar Vaikses ookeanis”
Prantsuse kirjaniku romaan on tuntud Robinsoni-müüdi vaba arendus, millesse autor on põiminud fantastika elemente. Kogetud vintsutuste ja looduslaps Reede mõjul teevad Robinsoni tõekspidamised ning seksuaalelu läbi mitmeid metamorfoose. Erinevalt Defoe’ kangelasest eelistab M. Tournier’ Robinson tsivilisatsioonile loomulikku elu üksikul saarel.
“Vanasõnaraamat”
“Vanasõnaraamat” on üldsusele mõeldud eesti vanasõnade väljaanne, mis sisaldab üle 15000 sisuliselt süstematiseeritud ehtsa vanasõna. Valik on tehtud Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis asuva vanasõnade koondkartoteegi põhjal. Tekstid on varustatud päritoluandmetega ning viidetega eesti vanasõnade akadeemilise väljaande ning Kirjandusmuuseumi koondkartoteegi tüübinumbritele mistõttu vajaduse korral on kogu vanasõnaaines leitav. Tekstide redigeerimisel on murdelisus säilitatud. Sissejuhatuses selgitatakse […]
“Kaks mõõka”
Hiina jutud. Hiina … See maa on aina ise minu juurde tulnud, mitte vastupidi. On tulnud vanade meistrite maalidel, chan-budistlike munkade paradoksides, mäenõlvadel kõrguvates pagoodides, suletud silmil juba aastatuhandeid mediteerivate pühakujude, riisipõllul mudas sumpavate talupoegade, lustakalt hõiklevate rändkaubitsejate reas, sojakastme järgi lõhnavate söögikohtadega ning avarate steppide, uduste mägede ja laiade jõgedega. Nagu Hiina, see iidne […]
“Indiaanlaste maa Kariibi mere ääres”
Tuntud saksa geograafi Karl Helbigi reisikirjeldus viib meid Kesk-Ameerika kõige mahajäänumatele aladele. Autoril tuleb läbida tuhandeid kilomeetreid Mehhikos, Guatemaalas ja Salvadoris, enne kui ta jõuab oma peamise eesmärgini Kariibi mere rannikul – Moskiitiasse. Helbig toob oma raamatus lugeja ette kogu kireva ja ahvatleva troopikalooduse ega unusta ka selle asustajaid indiaanlasi. Samal ajal annab ta ulatusliku […]
“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Armuke”
… On varjamatult meelelised ihad, iha loitsivad leheküljed. On armutu ausus. “Armukeses” tõukab mõningaid inimesi eemale valge tüdruku ja hiinlasest armukese paar. “Me jätame leheküljed vahele,” ütlevad nad, “või paneme silmad kinni.” Nad panevad lugedes silmad kinni. “Armuke” on nende jaoks hullumeelne perekond, jalutuskäigud, parv, on öine Saigon ja kogu asumaavärk. Kuid mitte Valge Tüdruk […]
“Epitaaf”
Helmut Tarandi (8.10.1911 – 1.11.1987), viimase ajani tundmatu ja avaldamata luuletaja traagiline elukäik peegeldub ilmekalt tema suures osas autobiograafilises loomingus, milles kajastub kogu tema nurjunud ja tunnustamata elu, elu, mis pidi aheldatud kõrvaltvaatajana taluma keskpärasuse ja küündimatuse triumfi alal, millel tiivad teda ennast palju kõrgemale kanda oleksid suuutnud. … Kaarel Tarand Loomingu Raamatukogu 1/2, 1990
“Homme hakkan kunstnikuks”
Litograaf Heinrich Ziller on vallandatud – pärast 30-aastast kohusetruud ning rasket tööd on ta “firma jaoks liiga vana”! Mis siis nüüd saab? Kohkunult seisab Zille tänaval. Üür tuleb maksta, ja leiba ei anna ükski pagar tasuta. Hansu kooliraha maksmise tähtaeg on käes, talveks on tarvis sütt varuda, ja ajalehepoiss Emilile tahtis Zille ükskord ometi ta […]
“Kümme käsku kaaskodanikele”
Neljapäeval algas puhkus. Selleks seaduslikus korras ette nähtud aega tuleb veeta vaheldusrikkalt, oli ta kuulnud raadiost. Niisiis läks ta bussijaama ja ostis pileti järveäärsesse kolkakülla. Seal pidi puhkama tema sõbratar oma mehega. Naljaka nimega külas polnud ta varem käinud, seega olid eeldused vahelduseks olemas. Buss oli peaaegu tühi. Ta istus akna alla ja hakkas jälgima […]
“Väike Illimar”
“VÄIKE ILLIMAR, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis […]
