“Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus…”
“Loomaaed pagasis” on lugu sellest, kuidas Gerald Malcolm Durrell püüdis Lääne-Aafrikas oma tulevase eraloomaaia jaoks loomi, ning sellest, kuidas ta otsis oma loomaaiale kohta. Mõnusa huumoriga on vürtsitatud ka “Parem varblane pihus …” – jutustus reisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse, kus autor tutvus erinevate looduskaitsevormidega ja filmis televisiooni tellimusel linde ja loomi. Reisi kestel tutvus […]
“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Suured primadonnad”
Värvika reana, läbi kolme ja poole sajandi, mööduvad me eest kuulsad ooperilauljannad. Adriana ja Leonora Baronist kuni Maria Callaseni. Vaid väheste häälekõla tunneme ka tegelikult, enamikust on saanud vaid haarav legend. Kuid nad kõik on PRIMADONNAD. Nad võivad olla tujukad, edevad, luksusjanulised, skandaalsed, rumalad, tõelised kaunitarid või vastupidi – näha välja nagu omaenda ema, kuigi […]
“Stravaganza. City of Masks”
Part one of the acclaimed “Stravaganza series”. “The story is strong and involving, with plenty of intrigue and adventure in this fascinating alternate Venice.” – Locus Hoffmann has created a viable alternative world with a Venice that is not quite Venice but that still retains all the romance associated with exquisite masquerades and court politics […]
“Eestlased maailmas”
Eestlased maailmas, ülevaade arvukusest ja paiknemisest. …Uurimuse põhiosa koosneb peatükkidest Venemaa eestlased, Väliseestlased ja Eestlased maailmas. Niisiis jagab autor väliseestlased senikäibinud kõnepruugi alusel kahte ossa. Märgiksin, et nõukogude aja lõpus hakati Venemaa eestlasi ametlikult kutsuma Liidueestlaseks, pärast N Liidu kokkuvarisemist aga Idaeestlasteks. Läänemaades elavad eestlased oleksid seega Lääne-eestlased. Need mõlemad uusnimetused on aga mõnes suhtes […]
“Isade maa”
Need on tormi jõulised puhangud, mis üha paisudes ja suurenedes lõõtsuvad idast, tulles otsekui vete vihane tõus ulguva kohinaga, ning kaldale jõudnud, purunedes kiirgavaks vahuks ja tolmuks. Metsade süngelt oiates, lagendikkude alaliselt vilistades, kuulipritside haukudes ühtsoodu, tuiskab määratu ida vinguvate tuulte, alaliste tormide ning arvutute inimešelonidega. Sõduritest täiskiilutud kaubarongid liiguvad viimse pingutusega iga ilmakaare poole, […]
“Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist”
Selle raamatu ilmumisaastal möödub kindrlal Johan Laidoneri sünnist 115 aastat ja tema elutee tipphetkest – Eesti vägede juhatamisest Vabadussõjas – 80 aastat. Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle […]
“Kalevala”
Maailmakirjanduse, eriti tema rahvaluulelise osa, vaatlemisel ei pääse mööda soomlaste rahvaeeposest “Kalevala”, mis on suurimaks ja kauneimaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks muistsete läänemere soomlaste vaimsest ja ainelisest kultuurist. “Kalevala” huvitab meid kõigepealt juba oma luuleiluga, oma värvikülluse ning kireva pildirikkusega, rikkaliku ja kunstipärase sõnavalikuga, haruldase ilukõlaga (assonants, alliteratsioon) ning kogu oma esitusviisi omadustega üldse. Ei leidu ühtegi […]
“Baasidelepingust anneksioonini. Dokumente ja materjale”
Käesolev dokumentide ja materjalide kogumik on järjeks 1989. aastal ilmunud kogumikule “Molotovi-Ribbentropi paktist baasidelepinguni”, milles publitseeritud materjal kajastab Eesti rahvusvahelist olukorda ja välispoliitikat 1939. aasta kevadest kuni mittekallaletungipakti sõlmimiseni NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel. Käesolevate kaante vahele koondatud dokumendid ja muu materjal valgustavad järgnevat sündmustikku, alates Nõukogude-Eesti sõjaväelistest läbirääkimistest ja Punaarmee vägede sabumisest baasidesse […]
“Murrang”
Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi üks parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika “Murrang”. Õigupoolest kirjutas Albert […]
“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
“Kimliratsur”
Saksa kirjanduse klaasiku Theodor Stormi viimane ja parim realismisugemetega jutustus kujutab peategelase visa võitlust üldsuse heaolu eest hoolimatuse, piiratuse ja stiihiaga. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Sajandi armastuslugu”
Luuletused. Ma armastan sind nii piiritult/ütlesid sa/keegi pole kunagi võinud armastada nagu mina/ma olen ehitanud oma armastusest püramiidi/ütlesid sa/olen tõstnud su pjedestaalile/ kõrgele pealpool pilvi/See on sajandi armastuslugu/ütlesid sa/see jääb alatiseks kestma/seda imetletakse igavesti/ütlesid sa/Mul oli raske magada/esimesed seitsesada kolmkümmend ööd/kui olin mõistnud/kui piiritult sa armastad/oma armastust. Loomingu Raamatukogu 3/4, 1986
“XII taliolümpiamängud Innsbruck 1976”
Olümpiaraamat on valmis. On jäänud kirjutada veel viimane lehekülg, saatesõna – ja ongi meie kord lehvitada teile ning soovida head olümpiareisi. Nii nagu ühel külmal jaanuariõhtul lehvitati Balti jaamas meile. Uudishimu ja ootusärevusega alustasime sõitu Austria Alpide südamesse. Siis ei olnud teada veel ühtki olümpiavõitjat, ühtki viimaseks jääjat. Kõik lootsid oma õnnetähele. Lootsime parimat meiegi, […]
“Charlotte Gray”
Sebastian Faulksi peetakse üheks peenetundelisemaks ja paremaks sõjaromaanide autoriks tänapäeva inglise kirjanduses. Ka käesolev raamat on ühtaegu liigutav armastuslugu, realistlik okupeeritud Prantsusmaa kirjeldus ja kujunemisromaan. Tegevus toimub 1942. aastal, kui 25-aastane Charlotte Gray sõidab Edinburghist Londonisse, et anda oma panus võidu heaks. Londonis armub ta ühel peol kohatud lendurisse, kes jääb peagi Prantsusmaa lennul kadunuks. […]
“A Cold Case of Murder”
The fourth Meg Darcy Mystery. What looks like a simple adoption query turns ugly when PI Meg Darcy begins to probe, and finds that a young mother’s death is still unsolved after eight years. Just who killed the teenage Mom and left her body frozen in a pile of trash? What happened to her baby? […]
“Kahe väina vahel”
Romaan. Ü.E.K. ORTO III romaanivõistlusel II auhinnaga kroonitud Raisa (Raissa) Kõvamees: olen sündinud Muhus Piiri külas. Minu õnnelikumaks ajaks olid lapsepõlve jõudepäevad kaunis Piiri metsas, mille ametlikuks nimeks on Paljaaru männik, uidates ja paar karjasuve õe ja venna seltsis. Lühikese kooliaja lõppedes algas töö kaupluse leti taga. Töönädal seal oli seitsmepäevane ja tööpäevad tihti vägagi […]
“Illusionist”
Raamatu peategelane Stella kohtus illusionist Martyniga rongis ning see tõi ta ellu muutuse. Hiljem arutles ta, et ilma selle kohtumiseta oleks ta elu olnud kindlasti lihtsam, kuid temast ei oleks siis saanud ka kirjanikku. Kirjanikuks sai ta ilmselt kõige selle tõttu, mida oli kogenud Martyni kõrval elades ning jälgides, kuidas armastus mehe vastu asendus vähehaaval […]
“Colomba. Carmen”
“Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suurte rahvaste hulka. Korsiklased tahvavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.” See lause “Colombast” peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka […]
“Kalevipoeg”
Eesti rahva eepos. Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, Muistse põlve pärandusest Ihkan laulu ilmutada. “Kellel siis himu on “Kalevipoega” lugeda, see tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. “Kalevipoeg” olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme […]
