“Pomm Eesti peaministrile”
Uudisjutt “… Aga vaikseks ei pidanud see hommik mitte jääma: täpipealt kell kuus äratas peaministri teise ihukaitsja hirmus äge äratuskellahelin. See kõlas üle kogu korruse ja tuli nagu härra Savisaare enda toast. Miks see hull peremees talle sihukese pöörase lärmikrapi tuppa suskas? Selge sigadus. Ta pani end sõjamehe kombel kibekiiresti riidesse ja läks asja uurima. […]
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Lahekudemised”
Helde taevas, kui palju on tühja sulega sekeldamist, kogu aeg on midagi parandada püütud, sõelaga vett kantud. Küll põllu- ja karjavirtsahvti, seda sõjajärgset, kui lõppes “sigade tapmine dünamiidiga” ning algas Nuumõitseng, kuni ristpesiti suhkrupeedi ja “konn hüppas üle maisipõllu”-sundõpetusteni. Seekõrval käib mingi donkihhotlik piigivehkimine küll praagi ja olmeterrori tuulikute vastu, küll korraliku töö ja sotsiaalse […]
“Et mitte kunagi võita”
Aastatel kohe pärast sõda tekkis Stokholmi eesti pagulasnooruse hulgas n.n. radikaaldemokraatlik koondis või grupp. Need, kes omal ajal selle sõpruskonna vaidluskoosolekutest ja teistest koosviibimistest osa võtsid, mäletavad kindlasti ka Alfred Pärm-Jästi. Kui ta hästi heas tujus oli, siis kasutas ta ikka oma kahekordset nime. Selle nime võttis ta endale Öviki põgenikelaagris, kui ta aitas lotadel […]
“Koguja”
Valik tekste 1967-1987 Sisukord: Üleaedsed; Isa; Ema; Kolm kartulit; Lõimetishoole; Kala metsas. Topis; Kõnelus I; Plüüškardinad; Kased; Krahvi poeg; Kõnelus VI. Salong; Üks, kaks, ja korraga; Pained. Koguja; Rebane räästa all; Puusõda; Taud; Lugu mehest, kes kaevab kraavi. Mis materjalist Saluri loob (Maie Kalda).
“Ma tulen Otepäält”
Oskar Kruus sündis 1929. aastal Tartumaal end. Otepää vallas. Õppis Vana-Otepää algkoolis ja Otepää Keskkoolis. 1953. a. lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti kirjanduse erialal. Praegu töötab O. Kruus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis teadusliku töötajana. Kirjanduslikke katsetusi hakkas O. Kruus tegema kooliõpilasena. Temalt on ilmunud luuletusi perioodikas ja kirjanduslikes koguteostes. […]
“Isamaa suvi”
Aeg, mis paistab meile olevat alles liiga lähedal, et oskaksime sellesse suhtuda kui ajalukku, ei ole veel jõudnud settida romaanideks. Sellepärast annavad lähiminevikust sageli värskeima pildi novellid ja muud lühemad proosateosed, mis suudavad elu- ja mentaliteedimuutusi kajastada kiiremini ja paindlikumalt kui romaanid. Teisalt ei suuda lühilood levikut ja vastukajalt romaanidega võistelda ning kipuvad jääma nende […]
“Hiromandi kokteil”
Kui keegi peaks seda paroodiaks tulnukate teemal – palun, võtke heaks. Kes näeb selles loos kaasaegset muinasjuttu vananevatest meestest, noortest naistest ja südikatest pensionäridest – pole minu asi vastu vaielda. Mõni ehk ei usu siin kirjapandust mitte ühtegi sõna. Ega mina saa sundida. Ometi juhtus kõik täpselt nii. Polnud mõtet muuta ka tegevuse kohta. Nagu […]
“Tee tarkuse juurde”
Aforismiraamat. Tee tarkuse juurde läheb tarkade mõtete kaudu. Selle raamatu aforismid ja luuletused on valinud tunnustatud fotograaf Edgar Kask. Mõtteid ilmestavad tema kaunid pildid Eestimaa loodusest. Raamatu ühel lehel on ilus värviline foto ja kõrval lehel huvitav aforism. Taskuformaat.
“Raudne mask”
Ajaloo ja legendide labürindis. Ajaloos pole just palju saladusi, mis oleksid äratanud nii suurt huvi kui vang, riiklik kurjategija, kes suleti Louis XIV tahtel vangistusse ja suri 1703. aastal kurikuulsas Bastille´s pärast 34 aastat kestnud vangipõlve, mille vältel olevat ta pidanud kõikjal kandma raudset maski. Keegi peale saladusliku vangi valvurite ei tohtinud talle läheneda ega […]
“Jakobson on surnud!”
…C. R. Jakobsoni elukäigu uurimise praeguses järgus on veel paljud probleemid lahendamata. Üheks niisuguseks uurimata küsimusteks on ka C. R. Jakobsoni haigus- ja arstimislugu. Me ei saa isegi seda kindlalt öelda, mis haigusesse C. R. Jakobson suri. Teiseks puudub vähegi ammendav ülevaade tema surma kajastumisest ühiskonna eri kihtides ja kaasaegses ajakirjanduses, kasvõi ainult Vene- ja […]
“Mart Saar”
28. septembril 1982. a. täitus sada aastat eesti rahvusliku muusikastiili rajaja ja selle ühe kõige väljapaistvama esindaja, helilooja Mart Saare sünnist. M. Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on M. Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi […]
“Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia”
Praktiline käsiraamat lemmikloomade valimiseks ja hooldamiseks. Arutlused teemal, miks me peame lemmikloomi, on suhteliselt uus nähtus. See tõsiasi aga on väljaspool kahtlust, et inimesed, kes peavad ja armastavad lemmikloomi, kalduvad olema keskmisest tervemad, suudavad pärast haigusi kiiremini taastuda ja neil kippub eluiga olema keskmisest pikem. Meile meeldivad lemmikud erinevalt: koera truudus ja selts, linnu rääkimisoskus, […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
“Beslan”
Beslan – see on veel üks aste teel põrgusse. See on meie maailm, mis avanes hämmeldunud lapsesilmadele, näidates, millised me, täiskasvanud, tegelikult oleme: pimedad ja julmad, valelikud ja ükskõiksed. Me täiustame oma masinaid, kompuutreid, kuid mitte iseendid. Milles seisneb selle raamatu ainukordsus? Võib ju küsida: kas jälle üks raamat surmast, talumatust tragöödiast? Ei! See raamat […]
“Rolandi lood”
Lastele jutustanud H.E. Marshall Sari “Eeposed ja lood” koondab eurooplase suurte eeposte ja kangelaslugude ümberjutustusi. Noorel lugejal on võimalik kaasa elada nende vanade teoste põhisündmustikule ja tutvuda kesksete tegelastega, nii saab ta ettekujutuse, kuidas toonased inimesed mõistsid ennast ja maailma enda ümber. “Rolandi lood” põhineb prantslaste eeposel “Rolandi laul” ning jutustab Keiser Karl Suure vennapoja, […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Kartuse ja lootuse vahel”
Romaan “Kui Hilja ja Maret jõudsid laagrisse, jagati seal parajasti piima. Lai veovanker oli tõmmatud koolimaja ukse ette, vankril seisis piimakardade vahel üleskeeratud käistega toimkondlane. Ta tõstis traadi otsa kinnitatud plekktopsiga sinakat ja masinaõli järele lehkavat vedelikku sabas ootavatele naistele plekknõudesse, mis kandsid ingliskeelseid pealkirju ja olid toodud linnataguselt prügimäelt, kuhu neid tühje konservitoose vedasid […]
“Eluülesanded”
Kuidas uurida oma eluküsimusi ja otsida lahendusi eluolukordadele. Kui minu elu on vastus, siis mis on küsimus? Mis rolli mängib mu elus saatus ja kas ma saan oma eluplaani ise luua? Kas mul on elus ülesanded? Vabadus teha valikuid ja seeläbi oma elu kujundada on inimeseks olemise põhisisu ja -ülesanne. Samas on võimalus astuda ise […]
“XVIII sajandi väliskirjandus”
Valgustusliikumise ajaloolised eeldused. XVIII sajandil algab Lääne-Euroopa absolutismi kriis, lööb kõikuma feodaalne majandussüsteem. Absoluutne monarhia ja feodaalsed suhted küll säilivad, mõnes riigis (näiteks Saksamaal) kehtib endiselt pärisorjus, kuid vana ühiskonna rüpes tekib uus klass – kodanlus. Viimase vaimsetel juhtidel oli suur osa kodanliku revolutsiooni ideoloogilisel ettevalmistamisel. Paljudes riikides, eriti Inglismaal süveneb XVIII sajandil esmane akumulatsioon. […]
