“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Kirelõõm”
“”Kirelõõma” teema on šokeeriv, sensatsiooniline. Vähema meisterlikkusega autoril võinuks see lugu koguni nilbe varjundi omandada. Kuid John Steinbeck, USA kuulsamaid kirjanikke, käsitleb riskantset ainet julgelt, analüüsib tegelaste hingeelu süvitsi ja osavõtlikult. Steinbecki kangelaste saatust kujundavad ülivõimsad kired: armastus, uhkus, isekus, ustavus ja eneseohverdus…” “The New York Times”
“Laulatatud”
Romaanivõistlus ‘ 85 Romaan viib lugeja väikesesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.
“Lunastus”
Sisukord: Lunastus Mees MTPI-st Siin Moskva Käed Juhtum rajoonikeskuses Juli Danieli portree visandeid Loomingu Raamatukogu 1990/24-25
“Eilne maailm”
Eurooplase mälestused Nimeka austria kirjaniku viimane teos, 1944.a. ilmunud mälestusteraamat, milles pearõhk on asetatud Esimese maailmasõja eelse ja aegse ning kahe maailmasõja vahelise poliitilise situatsiooni ja Euroopa kultuurielu analüüsimisele.
“Minu noorusmaa”
Šoti kirjaniku Finlay Macdonaldi mälestustes taaselustab üks kordumatu lapsepõli oma avastuste ja koerustükkidega, nutika ja ettevõtliku poisi elamustega kodus ja koolis. Sellel lihtsal ja südamlikul jutustusel on aga tõsine, eestlastelegi tuttav ning oluline taust: me näeme, kuidas väike rahvakild Hebriidide saarestikus inglise keele ülemaailmsest pealetungist hoolimata armastab ja säilitab oma põlist gaeli keelt ja iidseid […]
“Vulkaaniline kontinent”
“Vulkaaniline kontinent” on aktiivse ühiskonnategelase, rahuvõitleja, Ülemaailmse Rahunõukogu liikme ja rahvusvahelise Lenini-preemia “Rahu kindlustamise eest rahvaste vahel” laureaadi Artur Lundkvisti viimaseid teoseid (ilmus Rootsis 1957. aasta lõpus) ja jutustab autori teekonnast läbi kümne Lõuna-Ameerika riigi. Reisikirjeldus annab ülevaate Lõuna-Ameerika maade loodusest, kaasaegsest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast, üksikute riikide rahvuslikest iseärasustest ja poliitilisest võitlusest, mis sellel […]
“Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid”
Sisukord – Isaac Newton (1643-1727) – Gottfried Wilhelm Liebniz (1646-1716) – Leibniz ja Venemaa – Bernoullide dünastia (17. ja 18. sajand) – Guillaume de L´Hospital (1661-1704) – Leonhard Euler (1707-1783) – Alexis Claude Clairaut (1713-1765) – Jean Le Rond d´Alembert (1717-1783) Juba koolipingis kuuleme küllaltki sageli teaduse suurmeeste, nagu näiteks Newtoni, Leibnizi, Euleri jt. nimesid. […]
“Kummargil käsikirjade kohal”
Tartu Pauluse koguduse inimesed võiksid mäletada Arthur Võõbust (1909-1988) kui oma koguduse õpetajat aastaist 1933-40; Tartu ülikooli rahvas kui üht rahvusvaheliseltki silmapaistvaks saanud õpetlast; eesti pagulaskond kui üht võimekamat ja teokamat rahvuslikku liidrit. Kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi 1943, jõudis Võõbus järgmisel aastal põgenikuna Saksamaale, ent siirdus sealt 1948 USA-sse. Kodumaa sulgus “raudse eesriide” taha ja […]
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Kodu lugu II”
Sisukord: III. Oma tuba, oma luba – Eraldumine Vene riigist – Eesti Vabadussõda – Iseseisev Eesti riik – Suurim saavutus – Käidud teele tagasi vaadates IV. Nurka surutud – Eesti iseseisvuse lõpp – Lootus vabanemisele – Vastupanu võõrvõimudele – Süsteemiga kohanemine – Uus ärkamisaeg Loomingu Raamatukogu 1989, 42/43
“Sulailmast uutmiseni”
Autor on koondanud raamatusse 1974-1987. aastatel avaldatud artiklid aktuaalsete kirjandusküsimuste kohta uuemast proosast ning uudisteoste retsensioonid. Lähemalt on vaadeldud 1985. aastal toimunud romaanivõistlust, proosa kvalitatiivset uuenemist 1960-ndate aastate algupoolel ja selle arengudünaamikat. Taskuformaat
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Aurelien”
“Mulle näib, et Aragon on Hugo järeltulija, ainult et tal pole lapselapsi ega mõnusat habet, pole ka neid idüllilisi pilte, millest Olympio lohutust leidis, – Aragon on talle lähedane vaimusädeluse, kõneande, väsimatuse, selguse, viha, reaalsuse romantika ja romantika realismi poolest. Muidugi on Aragonis rohkem kibedust – sajand on ju teine…” Ilja Ehrenburg “Armastuse heroiline tragöödia […]
“Eesti uusromantika lüürikuid”
Sisukord: Sissejuhatus; Ernst Enno elu; Ernst Enno luule; Ernst Enno luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Villem Ridala elu; Villem Ridala luule; Villem Ridala luulevalimik; Märkusi; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Gustav Suitsu elu; Gustav Suitsu luule; Gustav Suitsu luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Sisukord. Keel ja Kirjandus nr 5,1934. K./Ü. “Loodus”, Tartu.
“Väärt Eesti toidud”
377 lemmikretsepti rõõmu valmistamiseks. “Rahva kokaraamat” Kui köögis peaks olema ainult üks kokaraamat, siis siin see on. Siin on kõik need toidud, mida Eesti pered armastuse ja rõõmuga teevad. Nende kaante vahel on väärt roogade retseptid, mis on raamatu koostajatele saadetud Eesti igast nurgast. Olgu südamest tänatud Eesti kokkade kauaaegsed õpetajad Maria Kogan ja Tiina […]
“Kes oskab lugeda hieroglüüfe?”
Hanno Kaaret, kirjanik eksiilis, on ajahädas. Igapäevasest leivatööst vabanedes saab ta lõpuks ometigi pühenduda kirjutamisele. Aga kas lugejaid nüüd enam nimetamisväärselt leidubki? Isekirjastajast peategelase enese poolt läbiviidav omapärane uurimus näib seda küsimärki heidutavalt rõhutavat. – Ajahäda, küündimatus, väikese eluvale vajadus mõjutavad teistegi osaliste eneseteostusi romaani mitmepalgelises galeriis. Peamiselt Kanadas kulgeva, kuid puhuti ka mujale põikuva […]
“Balsameeritud elu”
Üks mõte on kangekaelselt söövitanud enese Hans Kumari teadvusse. See on seisnud seal kogu öö vahti pidades, väsimatult ta teadvusele koputades, et nüüd silmi lahti lüües rünnata teda sääse tüdimatu visadusega. Aeg on varajane, tuba on alles täis varahommiku lahjat valgust. Südaöö unine vaikus on murtud; suur maja on alustamas oma igapäevast rutiinipärast elu. Koridoris […]
“Kannatuste rada” II osa
II osa “Kaheksateistkümnes aasta”. Teine osa viib lugeja Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tormiliste sündmuste keerisesse. Sel murrangulisel ajal, kui iga inimene pidi otsustama, kellega ja kelle vastu ta läheb, otsivad oma teed ka romaani peategelased. Insener Teleginil osutub see kõige kergemaks, tema usk kodumaasse ja rahvasse viib ta suuremate siseheitlusteta Punaarmeesse. Palju valulisemad on Roštšini otsingud. […]
