“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
“Suvepoiss”
Tuntud soomerootsi kirjaniku romaan kehvas kodus üleskasvanud mehe kohtumisest kunagise mängukaaslasega, millesse taasärganud lootuste taustal põimuvad mälestused poisikesepõlves skääristikus veedetud kummalisest suvest.
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Saskiaad “
.. Kindlasti pole hall laik Saskiaad, lugu ühest aastast isemeelse, terase, ent hämmastavalt süütu meelega tütarlapse elus, mille alguses ta on kaheteistaastane plika, lõpus aga kolmeteistaastane naine. Autoril on asendamatut materjali pakkunud ta enda abikaasa, kirjanik Pamela Moss, kelle tüdrukupõlves peetud päevikutest on pärit inspiratsioon ja küllap rohkemgi selle meesterahva jaoks üsnagi võõra teema läbikirjutamiseks. […]
“Porsche – Ferdinand Porsche ja tema dünastia”
Geniaalse autoinseneri Ferdinand Porsche järeltulijate Porschede ja Piechide vedada on maailma kõige kasumlikum autotehas Porsche AG ning Euroopa suurim automüügifirma Porsche Holding, mille käive on kokku ligi kakskümmend miljardit eurot. Samale dünastiale kuulub ka Volkswagen AG suurim aktsiapakk. See raamat jutustab Porschede ja Piechide perefirma tekke- ja eduloo, põhinedes nii varem kirjutatul kui vestlustel pereliikmetega. […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Proua Jenny Treibel. Stine”
Nagu oma kuulsas ajasturomaanis “Effi Breist”, jätkab nõtke sulega vanameister indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle; teine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.
“Peep Koordipoja põlistalu”
Inimese üürikesest elust ei jää harilikult muud järele kui näputäis põrmu ja tema tegude jäljed, kui ta on neid mõistnud jätta. Kustuma on kärmed need jäljedki. Ainult mõnel nende hulgast, kes on meestena teistest suuremad ja kellede teod raskelt mööda maad on käinud, tekivad tegude taha lood, mis nende mälestust põlvest põlve edasi hoiavad, ühest […]
“Ainult juhus”
Kaks inimelu ajapöördeis. Teine raamat. Romaani võõrsile heidetud peategelased on aastakümneid kinni oma vanades meeldumustes. Üks neist kujutleb, et kõik temale juhtunu on seaduspärane, teine aga arvab, et kõik on ainult juhus. Üks peategelastest püsib paigal oma uues kitsas eluringis, teine rändab ringi kogu maailma ulatuses. Ometi püsib nende vahel mingi igaveste pagulaste saatuslik side. […]
“Kaarel Ird. Per aspera ehk Olnust ja tänasest”
Lavastaja ja publitsisti, NSVL rahvakunstniku (1970) neljas artiklitekogumik. Enne seda on ilmunud “Ceterum censeo…” (1965), “Semper idem…” (1970), “Cogito, ergo sum…” (1970). Sisaldab artikleid, sõnavõtte ja intervjuusid, mis on ilmunud eesti- ja venekeelses ajakirjanduses, peamiselt aastail 1979-83. Materjal jaguneb temaatikalt nelja tsüklisse: I – mälestused ja meenutused minevikust; II – mõtteid teatrikunstist kaasajal; III – […]
“Valendab üksik puri …”
Umbes kell viis hommikul kostis mõisa karjaaiast pasunahääl. See läbitungiv ja nagu paljudeks muusikalisteks kiududeks pilbastatud hääl kulges läbi aprikoosiaia, lendas välja tühja rohtlasse, mere äärde, ja kõlas kaua ning kurvalt järsakuis üha vaiksemaks jääva kaja kuminatena. See oli esimene märguanne postitõlla teeleminekuks. …
“Memento mori”
Inglise kirjaniku kaks lühiromaani. Romaanis “Memento mori” on vaadeldud inimelu paratamatut hääbumist, vanaduspäevade nukrust ja väikseid rõõmegi. Romaani “Miss Jean Brodie oma parimas eas” peategelaseks on ekstsentriline õpetajanna miss Brodie, kes püüab oma klanni tüdrukutest “eliiti” kasvatada.
“John Barleycorn”
John Barleycorn (Juhan Kesvatera) on rahvaluulest pärineva nimega koondkuju, kes kirjaniku teaduvses esindab tema alter ego´t, Teist Mina, kelle on loonud elu koos alkoholiga. Selle kuju läbi, talle oma mõtteid ja visioone omistades suudab andekas ja läbinägelik looja meie silme ette tuua probleemi ehtsama olemuse ning avandada selle sisulisi, vahel vägagi üllatavaid tahke. On mõistetav, […]
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Lühike Eesti kirjanduslugu I”
Algusest kuni iseseisvusaja lõpuni I. “… kirjanduse osatähtsus on eesti rahva ajaloos eriti silmapaistev. Selle tõttu on paratamatu poliitilise, sotsiaalse ja kultuuriloolise tagapõhja esitamine kirjanduslooliste perioodide alguses. Muus osas jälgib käsitlus rohkem üldjooni kui detaile, peatub enam kirjanduslike suurkujude kui kõrvalnähtuste juures. Autoritest ja teoseist on nimetatud kõige omapärasemad, iseloomustavamad ja kunstiküpsemad. Aasta-arvud eriajastute märkimiseks […]
