“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Sihuke ma olen”
Austatud valija! Taas on tulemas valimised. Mina kandideerin juba viiendat korda Tallinna volikokku. Neljal korral on Pirita inimesed mind usaldanud ja volikokku valinud. Usun, et nad ei ole minus pettunud. Ma pole püüdnud palju lubada, vaid võimalikult palju teha. Seepärast ei hakka ma ka seekord teie poole pöörduma loosungite ja lubadustega, vaid saadan teile raamatukese […]
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“Tuulest viidud” I ja II osa. 2 raamatut
Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulitzeri preemia võitnud bestseller, kõige aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan “Tuulest viidud” on tänaseks tõlgitud enam kui kolmkümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon – selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Julianus Apostata – viimane pagan”
Rooma keiser Julianus (331-363) on tänapäevani tuntud hüüdnimega Apostata (Usutaganeja). See märgib tema lahtiütlemist ristiusust ning püüet tõsta Rooma riigis taas au sisse muistsed paganlikud jumalad. Julianus jõudis valitseda vaid poolteist aastat. Pärast tema langemist lahingus pärslastega loobuti ametlikult paganausust, ristiusu kirik aga nägi tema surmas lausa Jumala karistust. Julianuse viha kiriku vastu oli süttinud […]
“Joosep ja Potivari naine”
Heal lapsel on mitu nime. “Hea lapse” au sain küll harva, aga nime oli mul mitu. Ametlikult olin Joosep Tobias, Andrese poeg. Joosepi vastu ei olnud mul midagi. Piibli Joosepist seati meile, poistele, eeskujuks nii valla kui kihelkonnakoolis, ehhki Potivari naist meid kiusamas ei olnud. Poisikesena meeldis mulle ka võõras nimi Tobias. See oli midagi […]
“Kajaja”
Ühel selgel suvehommikul seisis Roobe veski sillal kümneaastane tüdruk, valges kleidis ja väga kõhn. Ta toetus rinnutsi silla käsipuule ja põrnitses, sest ta tuju oli väga halb. Pealegi valutas ta süda koduigatsusest. Praegu oli linnas suvevaheaeg ja aiad-õued täis käratsevaid lapsi, kes mängisid põnevaid mänge. Siin oli vaikus ja masendav rahu. Oli pühapäev ja veski […]
“Punane Frankenstein”
Mis ühendab kiimas isasahvide vägistamiskire ohvriks langenud neegrinaisi Kremli ülikkonnaga? Miks tahtis Ilja Ivanovitš Ivanov osta pügmeesid lihakarjana pidavatelt Gaboni bantudelt “emasloomi”? Mida tehti pärast Lenini surma tema ajuga? Kuidas katsetati Nõukogude Liidus sõjamürkainete mõju inimestele? Sellest ja paljust muust – näiteks massilise kunstliku seemendamise abil nõukogude üliinimese aretamise kommunistlikest plaanidest, punakomandör Mihhail Frunze surma […]
“Igaviku veskid”
Kui Aino Thoeni esikteos paelus realistlike kirjeldustega, siis “Igaviku veskid” läheb lahkama psühholoogilisi probleeme. Rangest kodust tulnud, aga võõriti kasvanud peategelane Reet Sarap on asetatud otsekui katsumuste veskikivide vahele, mis ka kõvad südamed aegamisi peeneks jahvatab. Teose tegelaskond on arvukas, tegevus sünnib saksa okupatsiooni lõpp-järgul julgeoleku politsei ja vastupanuliikumise ringkondades, milline asjaolu ka raamatu välise […]
“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Tee muusikasse”
Raamat räägib mitmete tänast nimekate heliloojate, interpreetide, pedagoogide, dirigentide ning koorijuhtide muusikuks saamise teest. Autor vestab muusikute enda abiga nende kodudest ja kooliteest, ka kõigist neist, kelle innustus on aidanud kujundada meie praegust muusikute põlvkonda. Raamatus on pühendus.
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Hesperiidide kuldsed õunad”
Jutustus kaasaja kooliõpilastest. Viies oma kangelase Homerose-aegsesse Kreekasse, näitab autor, et suurte avastuste hoovaks inimkonna ajaloos on ammustest aegadest peale olnud kangelaslikkus, teadmishimu ja loomeind, mis on omane ka tänapäeva noorukitele.
“Digitaalne kindlus”
Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse […]
“Elu ja unelmad”
Prantsuse nimeka Romain Rolland´i romaanitsükli “Võlutud hing” teine raamat “Elu ja unelmad” on otsene järg romaanile “Annette ja Sylvie”. Pariis aastal 1900. Annette on 33-aastane. Ta on üle elanud armuloo Roger Brissot´ga ning tal sünnib poeg Marc. Abielust keeldub Annette kategooriliselt, tõmmates enda peale Pariisi intellektuaalsete ringkondade hukkamõistu. Võideldes materiaalsete raskustega, kasvatades üksi oma poega […]
“Hannerl ja tema armsamad”
Straussi valsside õnnelik Viin! Nõnda kirjeldab teda selles romaanis Rudolf Bartsch: “Neil helgetel aegadel, mil aiad kõikjal seisid õites, olid inimesed oma väikeses päikesepaistelises maailmas paremad, vaiksemad ja õndsamad.” Suursuguses Schönbrunni lossipargis, lõbusas Praateris ja kuulsas Viini metsas arenevad kauni Hannerli armulood. “Seda seikluste kõdi, seda noore igatseva elu leitset!” muheleb autor. Hannerlil, keda ihaldasid […]
“Islam”
Enam kui 500 miljoni järgijaga islam on peamiseks usundiks avaral geograafilis-kultuurilisel asualal, mis laiub Aafrika läänerannikust üle Lähis-Ida ja Aasia Indoneesia saarestikuni. Raamat selgitab islami põhilisi tõekspidamisi ning annab ülevaate usundi pikast ja kaasakiskuvast ajaloost, alates islami rajamisest prohvet Muhamedi poolt kuni viimase aja poliitiliste suundumusteni. Raamatu autor Matthev S. Gordon on doktoreerunud Golumbia Ülikoolis […]
“Homo aquaticus”
Võimalik, et kümne aasta pärast rajatakse suured veealused asulad, pidevalt tegutsevad veealused jaamad, kus hakkavad töötama kõigi teadusharude esindajad. Mandrilava asustavad tuhanded rahuarmastavad kolonistid. Veealuseid mineraalide varusid kasutatakse mõistlikult, näidisfarmides areneb põllumajandus, millega võib asendada osa kalapüügist. Inimeste poolt kasutatavad maa-alad suurenevad veerandi võrra… …Inimene alles hakkab tungima sellesse keskkonda ja sellel on tohutu mõju […]
