“Tapja”
“Tapja” on Daixi ainuke romaan, kus kirjanik ei kujuta mitte võitlejaid, vaid neid, kelle vastu tuleb võidelda; mitte neid, kes on oma tee juba leidnud, vaid neid, kes seda õige kummalistes keerdkäikudes otsivad. Viiekümnendate aastate Prantsusmaa avaneb meie ees elukutselise piinaja Daniel Laverdoni silmade ja mõttemaailma kaudu. Tolle Hitleri “uue korra” veendunud pooldaja “eluloolised andmed” […]
“Armunud novellid”
Yvette’i kaldal: Oli üks neid lõõskavaid suvehommikuid, mil päike näib kulla- ja tulevihmana langevat imelise ja armunud looduse peale. Väikese kauni ja puhta, kiirevoolulise, vuliseva ja kalarikka Yvette’i jõe kaldal õngitses ilus roosa punnpõskne nooruk. Jõge varjas armsasti, otsekui end vaatama kummardunud rohetavate pajude rida. Kalameest kutsuti Florimond’iks. Ta oli kaheksateistkümne aastane. Ja kuigi ta […]
“Charles Chaplin. Minu elulugu”
Tummfilmi kuulsaima koomiku, režissööri, stsenaristi, produtsendi (1889 – 1977) värvikalt kirjeldatud elutee, mis viis Londoni vaestekvartali masendavast viletsusest läbi visa töö kuulsuse säravaimasse tippu. Illustreeritud fotodega. Varustatud registritega.
“Armulõõm tormakail neljakümnendail”
Sisukord: Kutid ja näitsikud ehk Preili Sarah Browni idüll Vererõhk Üksildane hing Pirukatükk Butch hoiab last Kihlveo-Bobi vangipõlv Armulõõm tormakail neljakümnendail Madame La Lombard Lillian Saateks Loomingu Raamatukogu 2001/15-17.
“Kurbmäng Paabelis. Sürrealistlik barokkromaan”
“Kurbmäng Paabelis” jutustab võimu kurjusest, maailma tunnetamatusest ja alatuse võidukäigust väljamõeldud riigis, Paabeli torni 1042. Suurkorrusel, peategelaseks neurootilise psüühikaga ja anarhistliku meelsusega poeet ja ajaloolane Arthur Bannister. Autor on püüdnud kokku sulatada fantastilist ulmelisust ja lausa näpuga kombitavat realismi, sellest romaani küllaltki suur mahukus.
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Järgmise mehega on kõik teisiti”
Kust leida õiget meest ja milline see õige mees üldse olema peaks? Ja kui see kord leitakse, mis siis edasi saab? Arstide, sotsioloogide, filmiteadlaste – seltskonna koorekihis liikuva, Berliinis kinorežissööriks pürgiva neiu lustakasiroonilises stiilis kirjapandud seiklused elukaaslase ja -õnne otsinguil.
“Ida Elisabeth”
Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kud lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.
“Alice läbi nõelasilma”
… Alice tõstis nõela hästi silmade ligi – ning hämmeldus siis, avastades, et ta poolsuletud silmade ees paistab läbi nõelasilma kauneim tilluke maastik mida ette võis kujutada! Tüdruk pilgutas silmi ja piilus siis uuesti. Seal oli justkui kameele uuristatud tilluke kollakasroheline põld, millel hekk ümber. Põld laskus laugelt liivase rannani. Ei oskagi öelda, kas kasvas […]
“Fanny ja Alexander”
Juba 1970. aastate teisest poolest on Ingmar Bergman korduvalt lubanud, et üks või teine film jääb tema viimaseks. Eriti tõsiselt seda ei võetud, pigem oli lugu selles, et üle 60-aastane režissöör, kel pikk ja intensiivne loomingutee ning elu seljataga, pidi paratamatult arvestama, et võib-olla teeb ta oma viimast filmi. “Fanny ja Alexander” (1982) aga jääbki […]
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
“Valitud valmid”
Ei ole ammugi see tarkus enam uus, et võlts ja kahjulik on meelituste keel, kuid mõndki südant võrgutab see veel.
“Lugusid Anveltist ja Kingissepast”
Kaheksa meest ja kolm naist ruumis, kes kõik seotud algava ülestõusuga, olid täiesti vait. Kui sel hetkel oleks ämblik võrku kuduma hakanud, siis oleks võinud kuulda isegi nõrka krabinat tema niiskes võrgunäärmes, nii vaikne oli. Käär luges: “Korrapidaja on kasiinos vasakus tiivas. Pärast korrapidaja likvideerimist tuua kuulipilduja kasiino teisele korrusele. Samuti rünnata käsirelvade ladu ja […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Mässaja portree”
Inglise autori Richard Aldingtoni biograafiline jutustus Robert Louis Stevensonist (1850-1894), maailmakuulsa “Aarete saare” autorist, suureandelisest kirjanikust ja mehisest inimesest.
“Saskiaad “
.. Kindlasti pole hall laik Saskiaad, lugu ühest aastast isemeelse, terase, ent hämmastavalt süütu meelega tütarlapse elus, mille alguses ta on kaheteistaastane plika, lõpus aga kolmeteistaastane naine. Autoril on asendamatut materjali pakkunud ta enda abikaasa, kirjanik Pamela Moss, kelle tüdrukupõlves peetud päevikutest on pärit inspiratsioon ja küllap rohkemgi selle meesterahva jaoks üsnagi võõra teema läbikirjutamiseks. […]
“Päike ja jõgi”
Mälestusi noorusmaalt. “… Termiitide teravad lõuad ähvardavad läbi süüa kõik läänemaise kultuuri kandepuud. Et ehitagem siis kandealused roostevabast vaimurauast!” Järelsõna Siin katkevad Henrik Visnapuu mälestusteraamatu ülestähendused. Kavatsetud kaheköitelisest teosest jõudis valmida ainult esimene osa, seegi kohati lõplikku viimistlust saamata. Suur Peremees, kellele Visnapuu mitmelgi korral oma mõtteid on suunanud, võttis mälestuste kirjutaja sule käest. Kuldsele […]
“Joosep ja Potivari naine”
Heal lapsel on mitu nime. “Hea lapse” au sain küll harva, aga nime oli mul mitu. Ametlikult olin Joosep Tobias, Andrese poeg. Joosepi vastu ei olnud mul midagi. Piibli Joosepist seati meile, poistele, eeskujuks nii valla kui kihelkonnakoolis, ehhki Potivari naist meid kiusamas ei olnud. Poisikesena meeldis mulle ka võõras nimi Tobias. See oli midagi […]
“Õnneraha”
Romaan Rootsi ajast. Palupera mõisaväljadel käis kevadine künd. Härjapaarid tõmbasid harkatrade ees, ikked juttadega tugevasti sarvedesse kinnitatud. Nad kõndisid rahulikku künnihärja käiku – terve rida ruskeid ja mustakirjusid, sõnnikuga ja virtsaga määrdunud loomi. Mehed kõndisid järele adrakurgi hoides, vaikides ning vimmas selgadega. Loomad olid taltsad ja kannatlikud, nad talusid alistudes oma iket. Nende loomuses polnud […]
