“Atlantis”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse Orto liikmetele sünnipäevakingiks. Saksa posti- ja kiiraurik “Roland” lahkus Breemenist 23. jaanuaril 1892. See oli Põhja-Saksa laevaühingu vanimaid laevu, nende hulgast, mis pidasid ühendust New Yorgiga. Sellele laevale telliti Pariisist telegraafi teel kajutikoht Friedrich von Kammacherile …
“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“Tangomängija”
See raamat on valus luigelaul 3. oktoobril 1990 olematuks muutunud Saksa Demokraatlikule Vabariigile ja ka süsteemile, kuhu see riik kuulus. Loomingu Raamatukogu 1992/6-8
“Äng”
Annette Horrocksi elus valitseb täiuslik õnn. Ta elab koos armastava mehe Spiceri ja nende kahe eelmistest abieludest pärit lastega Londonis. Pärast kümneaastast üritamist ootab Annette lõpuks ometi last. Kuid äkki on kõik teisiti… . Armastavast mehest on saanud julm ja eemalehoidev, Uue Ajastu ideoloogiat ülistav küünik. Raamat pakub äratundmisrõõmu naistele, kes tundnud end kunagi reedetuna […]
“Luigemaja”
“Luigemaja” on jutustus majandusprotsessist, mille ohvriks langeb midagi imekaunist ja ajaloolist, sest majandusseadused otsustavad kõik. Kontrastiks sellele väärtustab romaani kangelane Gottlieb Zürn peaaegu kõike, mida tänapäeva ühiskond argielus taunib: võimet armastada tundelisust, lapsemeelsust.
“Hadrianuse mälestused”
Marguerite Yourcenari (1903-1987) looming kõrgub eraldiseisva ja unikaalsena, esmapilgul ehk mõneti ebaisikuliselt külma ja kaugenagi otsekui Mont Blanc 20. sajandi prantsuse kirjanduse vaheldusrikka maastiku kohal. Selle mahuka, paljusid žanre hõlmava loomingu ühtne vaimne ja kunstiline lähtealus on prantsuse klassikaline kirjandus ning viimase sügavam aluspõhi – humanistlik antiikkultuur. Marguerite Yourcenari ülemaailmne kuulsus põhineb peamiselt tema romaanidel “Hadrianuse […]
“Homo aquaticus”
Võimalik, et kümne aasta pärast rajatakse suured veealused asulad, pidevalt tegutsevad veealused jaamad, kus hakkavad töötama kõigi teadusharude esindajad. Mandrilava asustavad tuhanded rahuarmastavad kolonistid. Veealuseid mineraalide varusid kasutatakse mõistlikult, näidisfarmides areneb põllumajandus, millega võib asendada osa kalapüügist. Inimeste poolt kasutatavad maa-alad suurenevad veerandi võrra… …Inimene alles hakkab tungima sellesse keskkonda ja sellel on tohutu mõju […]
“Keldi saladused Uus-Inglismaal”
Kõikjal ülikummaliste juhtumite koondumisala keskpunkti lähedal leidsime tahutud kividest moodustisi või mitu kivikambrit. Ehitised oli püstitanud keegi, kellel olid põhjalikud teadmised mitte üksnes kiviraiumisest, vaid ka inseneriteadusest, mille järgi päiskivide kaal määrab seina stabiilsuse. Ühtlasi panime tähele, et mõnes kohas olid mitmel kivil kummalised märgid. Hilisemad uuringud on näidanud, et need kujutavad endast ogami kirjaviisi […]
“Sinu sekundid”
Mõttepäevik “… Minule pole mingit elu väljaspool oleviku sekundit. Ainult antud aegruumis võin elada ja mõtelda. Teadmine, teritades teadvust, pole tõeluse lakeerija. Teadus ei ole põgusalt vilksatav kaugõppesessioon. Hemingway, sirge mees, avastas, et võitja ei saa midagi. Nii pean ka mina leppima sellega, et olen elanud muidu. Veel tuksuvad mõned rütmid mu ajus, varsti möödub […]
“Külajutud”
Jutud. Sisukord: Saateks, Monoloog, Hobune, Vaikus, Kaarnad, Meie küla Faust. Loomingu Raamatukogu 1983, 44/45
“Tšapajev”
Jaamas on tunglemine. Rahvast musttuhat. Punaarmeelaste ahelik perroonil suudab kihavat, sumisevat rahvamurdu vaevalt tagasi hoida. Täna keskööl sõidab Koltšaki vastu Frunze formeeritud töölis-väesalk. Kõigist Ivanovo-Voznessenski vabrikutest ja tehastest on töölised kogunenud saatma seltsimehi, vendi, isasid, poegi… Need vastsed “soldatid” on oma kohmakuse ja naiivsusega kuidagi naljakad. Paljudel on sõdurisinel alles esimest korda seljas; see ei […]
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
“Ema”
Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadest sünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas neid ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega. […]
“Makroökonoomika”
Makroökonoomika on üks olulisemaid ja tähtsamaid õppeaineid majandusteaduse õppeprogrammis. Nagu iga teine teadus, on ka majandusteadus pidevas arengus. On täiesti võimalik, et mõningaid käesolevas raamatus arendatud teooriaid oluliselt revideeritakse. Kuid vanadest teooriatest järelduvad kindlasti uued ja kõigil majandusteooriatel on tõetera sees. Majandusteadus ei ole üksikteooriate summa, vaid mõtteviis, mis aitab aru saada ühiskonnast, milles me […]
“Neiuke läks roosiaeda”
Romaan on kolmas ning viimne osa sarjas, milles kujutatakse Kaldametsa aedniku perekonnalugu. Kui 1905-nda aasta revolutsioon tervikusse lööb ainult mõra, siis järgnevas mullistuses hävib ta rohtaed ja endine maailm otseselt ning sümboolselt. Aedniku süda aga jääb oma elutöö varemete juurde, temast pole uue aia asutajat. Teos on kirjutatud südamliku osavõtuga vana aedniku saatusest, kelle kuju […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Tulin kodumaalt”
23. märtsil 1955 pääses Inglismaale Tallinnast tulnud N. Liidu laeval “Tartu” eesti noormees Manivald Rästas, kes end julge põgenemisega oli päästnud okupeeritud Eestist, tunnistajana meie rahva vaevapäevadest kommunismi all. Ta käis seal koolis, elas kaasa eestlaste vangistamised ja suurküüditamised, metsavendade meeleheitliku vastupanu, vangistati ise ja mõisteti 9 aastaks vangi relvade varjamise pärast, istus kolmes vanglas, […]
“Vaba riigi tulek”
1991. Kuus otsustavat kuud. Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Lennart Meri, Marju Lauristin, Tunne Kelam, George Bush, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin ja teised… – Mida räägiti Eesti valitsuse istungitel? – Milliseid salakõnelusi peeti Tallinnas, Moskvas, Washingtonis, Berliinis ja mujal? – Eriteenistuse ja Kaitsepolitsei võitlus Interrindega. – Mida arvati Eesti Komitee valitsusest ja Rahvarindest? – Milline oli […]
“U.K. Kekkonen”
Poliitiline elulugu. U.K. Kekkoneni kui poliitika- ja riigitegelase elulugu – see on paljuski Soome uusim ajalugu, Soome ja meie maa vastastikuste suhete ajalugu. Kekkoneni nimi on jäävalt kantud Teise maailmasõja järgsete rahvusvaheliste suhete annaalidesse. Kekkonen oli keeruline, mitmepalgeline ja paljuski vastuoluline isiksus. Kuid tema poolt Soome sõjajärgse välispoliitilise kursi loomisse ja elluviimisse antud suur panus […]
“Taalrimäng”
Euroopas kirjutati sel aastal palju raamatuid. Üks sakslane, nimega Büchner, katsus lugejatele selgeks teha, et maailmas mingit üleloomulikku ega jumalikku väge olemas ei ole, vaid on ainult jõud ja aine. Ja üks prantslane, nimega Gobineau, kinnitas, et kõik inimesetõud ei ole ühesuguse väärtusega, vaid on mõned, mis ära valitud ja teistest paremad. Need mõlemad õpetused […]
