“Dalai-laamade ajalugu”
Neliteist peegeldust Ilmutuste järvel. Roland Barraux oli aastatel 1985-1990 suursaadik India ja Tiibeti vahel asuvas Nepali Kuningriigis. Tiibeti eriline saatus ja roll avaldasid talle sügavat muljet ja nii hakkas Barraux koostama esimest prantsuskeelset dalai-laamadele pühendatud monograafiat, mis on nüüdseks leidnud elavat vastukaja ja tõlgitud paljudesse maailma keeltesse. Raamat on suurepäraseks lugemiseks kõigile, keda huvitab avaram […]
“Ingli saatus”
Pealelõuna päikese soojad kiired puistavad oma kulda puna-sinilillelisele vaibale meie elutoa põrandal. Kõrges, üliavaras ruumis on mugavalt kodune. Istun madalal laial diivanil kamina vastas. Kuigi kamin on pime, külm, on keegi meie diivani selliselt asetanud – võib-olla igatsusest tulesoojuse või leekide mängu järele. Imestan, et mul pole kunagi tulnud mõttesse selle istekoha asendit muuta, seda […]
“Mehed ja mered” I&II osa. 2 raamatut
Käesolev kirjapanek ei taotle erilist kõrgestiililist forsseeringut. See ei taha kuidagipidi ka kujuneda mustkaptenlikus piraadilooks. On pajatatud vaid eesti meeste heitlustest meredega, troopiliste tormidega, tuuletute kuumuseleitsakutega, väsimusega ning unega. On kirjutatud nende eesti kalurite-hännakupüüdjate vaheldusrikkast tööst, kes Mehhiko üliavaral lahel ja Kariibi mere rajoonides rühmavad üksikpaatides või sini-must-valgeid värve kandvasse eesti kalandusühingu “Estotexi” püügilaevastikku koondunult. […]
“Aleksander Tassa. Igaviku lõpul”
Sisukord: Aleksander Tassa; Aleksander Tassa kunstnikuna; Uneraamat I ja II; Novellid – Saarte laul, Jutt mungast, Maarja maalijast, Äikse ilm, Igaviku lõpul, Saalomoni sõrmus, Sügispäev, Püütud kurat, Põrgu aed, Suvitus mägedes, Eneseülistus, Melanhoolia, Laulvad kellad, Surnu pärandus, Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist, Vaga Jaan, Häving; Kriitikat ja mälestusi – Fr. Tuglas, V. Vaga, R. […]
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Orienditeekond”
Kummaline on, et teekond itta võib äkki muutuda teekonnaks läände. Teisisõnu, ida võib asuda ka läänes. Väitekirja kirjutamise ajal sorisin kord Orientalistikainstituudi raamatukogus kataloogi ja leidsin seni tundmatu (see tähendab, et ükski seni loetud uurimus polnud niisugusele autorile viidanud) autori René Guénoni teose “Introduction generale a l´etude des doctrines hindoues”. Lugesin seda ja äkki tajusin, […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Uppunud laevu otsimas”
Käesolev raamat on kirjutatud eesmärgiga äratada huvi allveearheoloogia vastu. Sukeldumine akvalangiga Läänemere meresõidu- ja Eesti muinasajaloo uurimiseks on vajalik ja äärmiselt köitev tegevus. Nii viikingite kui ka keskaegsete laevavrakkide kõrval ootab avastajaid ka eestlaste muinaslaev. Raamat allveearheoloogilistest uuringutest Läänemere külmades vetes, sealhulgas Eesti NSV vetes, on mõeldud arvukale lugejaskonnale, eriti aga ajaloohuvilistele, meresõpradele, kaluritele ja […]
“Mõtisklusi Eestimaast”
Artiklite kogumik, kus ühtede kaante vahele on koondatud mitmete autorite erinevad mõtted meie ajaloost, praegustest ja tuleviku probleemidest. Sisukord: K. Haav – Uutmisest ja uuest mõtlemisest. K. Arjakas – Ajalooteaduse ärkamine. A. Sirendi – Meie aeg ja ruum. A. Aarma – Mõtteid rahvussuhetest. V. Lind – Edu tuleb tööga. J. Leetsaar – Stalinismilt sotsialismile. E.-M. […]
“Eilne maailm”
Eurooplase mälestused Nimeka austria kirjaniku viimane teos, 1944.a. ilmunud mälestusteraamat, milles pearõhk on asetatud Esimese maailmasõja eelse ja aegse ning kahe maailmasõja vahelise poliitilise situatsiooni ja Euroopa kultuurielu analüüsimisele.
“Minu noorusmaa”
Šoti kirjaniku Finlay Macdonaldi mälestustes taaselustab üks kordumatu lapsepõli oma avastuste ja koerustükkidega, nutika ja ettevõtliku poisi elamustega kodus ja koolis. Sellel lihtsal ja südamlikul jutustusel on aga tõsine, eestlastelegi tuttav ning oluline taust: me näeme, kuidas väike rahvakild Hebriidide saarestikus inglise keele ülemaailmsest pealetungist hoolimata armastab ja säilitab oma põlist gaeli keelt ja iidseid […]
“Alice läbi nõelasilma”
… Alice tõstis nõela hästi silmade ligi – ning hämmeldus siis, avastades, et ta poolsuletud silmade ees paistab läbi nõelasilma kauneim tilluke maastik mida ette võis kujutada! Tüdruk pilgutas silmi ja piilus siis uuesti. Seal oli justkui kameele uuristatud tilluke kollakasroheline põld, millel hekk ümber. Põld laskus laugelt liivase rannani. Ei oskagi öelda, kas kasvas […]
“Fanny ja Alexander”
Juba 1970. aastate teisest poolest on Ingmar Bergman korduvalt lubanud, et üks või teine film jääb tema viimaseks. Eriti tõsiselt seda ei võetud, pigem oli lugu selles, et üle 60-aastane režissöör, kel pikk ja intensiivne loomingutee ning elu seljataga, pidi paratamatult arvestama, et võib-olla teeb ta oma viimast filmi. “Fanny ja Alexander” (1982) aga jääbki […]
“Mõtusekuke viimne kogupauk”
Mõtusekukke tabab surmav lask just siis, kui ta kevadise mängu ajal looduse kutset tunneb ja elu kõige värvilisem kõrghetk on kätte jõudmas. Raamatu tegelaste unistused on: “Oma naine, oma lapsed, oma talu ja oma maa.” “Mõtusekuke viimne kogupauk” on inimsaatuste saaga, lugu nende inimeste käekäigust, kes rändasid XX sajandi algul tollase Vene impeeriumi vaesest servast […]
“Vana tee “Armastuse” juurde”
Novellikogu Sisukord: The daughter of the Sea Kadunud meremees Kass ja kohvikann Kangur Mari ja kodukäija Kaksikõed Vanaisa prillid Pikk suusaretk Vana tee “Armastuse” juurde Loomingu Raamatukogu 1971/32
“Ela ja lase teistel surra”
James Bond, Inglise salaluure superagent 007, trotsib ohte ja jagab õigust New Yorkis, Floridas, Jamaical. Tema vääriliseks vastaseks on koljatikasvu neegergangster hüüdnimega Suur Mees, kelle venelaste mõrvaorganisatsioon Smerš on värvanud oma käsilaseks. XVII sajandi inglise mereröövli muinasjutuliselt suur varandus, Haiti hullutavad vodutrummid ja kaunis kreoolitar Solitaire lisavad omalt poolt romaanile põnevust ja eksootikat. Ela ja […]
“Kirg”
Armastusromaan “See oli suur ja hämar Alpi võõrastemaja, kuhu jõudsime väsitava matka järele mulle tundmatus ja metsikus maastikus. Algas juba öö – pikk, sajune ja sügisnukker. Vihm peksis raskel, hoogsal krabinal meie väikese toakese tumedaid aknaid ja kuna see asetses hoone kolmandal korral, otse katuse all, siis kostis vihmahoogude valjenedes, otsekui oleks kosk vajunud valjul, […]
“Ema”
Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadest sünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas neid ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega. […]
