“Hesperiidide kuldsed õunad”
Jutustus kaasaja kooliõpilastest. Viies oma kangelase Homerose-aegsesse Kreekasse, näitab autor, et suurte avastuste hoovaks inimkonna ajaloos on ammustest aegadest peale olnud kangelaslikkus, teadmishimu ja loomeind, mis on omane ka tänapäeva noorukitele.
“Digitaalne kindlus”
Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse […]
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Lühike Eesti kirjanduslugu I”
Algusest kuni iseseisvusaja lõpuni I. “… kirjanduse osatähtsus on eesti rahva ajaloos eriti silmapaistev. Selle tõttu on paratamatu poliitilise, sotsiaalse ja kultuuriloolise tagapõhja esitamine kirjanduslooliste perioodide alguses. Muus osas jälgib käsitlus rohkem üldjooni kui detaile, peatub enam kirjanduslike suurkujude kui kõrvalnähtuste juures. Autoritest ja teoseist on nimetatud kõige omapärasemad, iseloomustavamad ja kunstiküpsemad. Aasta-arvud eriajastute märkimiseks […]
“Kapteni nukk”
Mees pole kunagi päriselt nii õudne olend, nagu jätab mulje tema naine, kes räägib “oma abikaasast”. Seepärast, kui mõni naine soovib päästa oma abikaasat teise naise küüsist, tuleb ohustaja vaid teed jooma kutsuda ja rääkida päris siiralt “mu abikaasast, teate”. D.H. Lawrence, “Kapteni nukk”
“Tubakaraamat”
kes olid esimesed tubakasuitsetajad kuidas tubakas Euroopasse jõudis ja seejärel kogu maailma vallutas mida on vaja teada piibust ja piibusuitsetamisest kuidas nautida sigarit sigaretid tubakas ja tubakatööstus Eestis
“Kummalise saladuse jälil”
Ekspeditsiooni päevikust Raamat on kirjutatud lähedases minevikus aset leidnud sündmuste alusel, mis tookord Pamiiri uurijaid tõsiselt erutasid. Probleem metsinimese olemasolust Aasia kõrgmäestikus ei ole uus: juba XIX sajandi lõpul saabus aeg-ajalt teateid, et Himaalajas rännanud inimesed on lumel näinud lumeinimese, jeeti, nagu teda siin kutsutakse, jälgi, ning et kohalikud elanikud on kohanud ka jeetit ennast. […]
“Kuivvalge aeg”
Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjaniku Andre Brinki (sünd.1935) romaan, milles peategelase, sotsiaalselt passiivse, kuid ausameelse kooliõpetaja katse ühel üksikjuhul õiglus jalule seada muudab tema enese elu luupainajalikuks unenäoks; reaalsena tundunud korravalvurid ning instantsid muutuvad salakavalateks fantoomideks, kelle totaalse võimu vastu pole võimalik ausate vahenditega võidelda.
“Rataste vahel”
Sisukord – Lapsik Ruudi ja pronkskuju – Preemia – Kaks väsinud meest – Naeratus – Kassaneiu GUM-ist – Tuurafilee – Inimesed tallavad meelevaldselt muru – Rataste vahel – Loojuv päike ja värelev meri – Eelaimus – Ootamine – Isabella – Anneli – Jänesed on purjus valge ristikheina lõhnast – Inspiratsioon – Tommi Taskuformaat.
“Polkast rokini 2”
Täiendatud kordustrükis on muusikateadlane Anne Erm esitanud rikkalikult uut materjali eesti levimuusika lähimineviku ja tänase päeva kohta.
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Mõõtühikud”
Raamat esitab üksikasjalikult NSV Liidus alates 1982. a. 1. jaanuarist kehtima hakanud standardiga GOST 8,417-81 kasutusele võetud füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteemi (SI). Käsitletakse ka meetermõõdustiku arengulugu, füüsikalise suuruse dimensiooni, valemite võrdetegureid, mõõtühikute nimetamist ja tähistamist ning CGS- ja teiste süsteemide seoseid SI-ga. Mõeldud laiale teadlaste, inseneride, tehnikaüliõpilaste ja õpilaste ringkonnale. (vihik, 63lk)
“Surmatrummid ja pajupill”
Ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704. H. Salu käesolev ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silma läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. […]
“Mütoloogia”
Ajatud jutustused Kõik peamised müüdid – lood armastusest, seiklustest ja kangelaslikkusest, loomislood jm – elavalt jutustatud ja kaunilt illustreeritud. Jumalad ja koletised Põhjalik ülevaade mütoloogilistest kujudest kõikides müüte loonud kultuurides. Lood kogu maailmast Kuulsad lood Kreeka ja Rooma mütoloogiast ning vähem tuntud Ameerika, Aasia ja Aafrika rahvaste müüdid. Mütoloogilised seosed Avastage teemad ja uskumused, mis […]
“Koidust keskpäevani”
Minul ei ole enam nime, nii nagu mul seda enne sündigi polnud. Ristimisel saadud nime sundisin peale ühe langenud sakslase laibale kuski Tšehhis. Ma olin hingetu jooksust, kui ma, põgenedes kuulirahe all, komistasin ja ühte pommiauku tema laiba otsa varisesin. Ta oli veel soe ja nõtke ning ta läbilastud ajud loksusid kolbas, kui ma temale […]
“Minu mälestused” I&II osa ühes raamatus
Keegi Tarvastust pärit taluperenaine on jäädvustanud suurepärase kirjelduse Mulgimaa veel täiesti patriarhaalsest elust-olust ja mõtteviisist XIX sajandi algupoolel, kus domineeris alles naturaalmajandus ja meie homogeenselt talupoeglik külaühiskond oli veel läbi imbunud vastastikusest heatahtlusest ja otse ürgaegsest, läbi sajandite pärandatud hõimukollektivismist: “Tuli rannalkäija koju – kohe saadeti naabritele värskeid räimi, kutsuti sugulased kokku sööma. Tapeti midagi […]
“Oma aja lapsed”
Novellid Sisukord: Sajandi lõpp; Abielu esimene päev; Muri; Kiusatus; Kitsad väravad; Vallasant; Hingekell; Jumala sõrm; Kinnisidee; Viimane leib; Lapsega tüdruk; Sakste poisid; Elu pärast surma; Pühajärv; Modernisti enesepilt; Hambapulber; Eduard ja Kuningunde; Kirikhärra; Patukahetsus; Draama; Haldjas; Meie aja muinasjutt; Kohus;Habemes lapsed; Uni; Georgi kavaler; Villa “Eerika”; Ringmäng.
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Lotukata”
Kriit lõhnab nagu higi. Sama lõhn nagu saunas, on klassiski. Vaikne nohin. Sule kratsimine paberil ja õpetaja sammud pikal aeglasel teekonnal tahvli juurde ja tagasi. Väljas sajab. Õpetaja nagu kõnniks vihma käes. Tahvli juurde. Tagasi. Käed selja taga. Ohkab paar korda sügavasti ja vaatab kella. Kell on üksteist. Vaikus klassis on nagu mesilaste kauge sumin. […]
