“50 viisi kodu ja aia rohelisemaks majandamiseks”
50 viisi… …kuidas vähendada oma kodu ja aia ökoloogilist jalajälge meie planeedil. Planeedi säästmine ei tähenda “tööd täiskohaga”. Järgi siin raamatus toodud 50 lihtsat nippi. Autor Sian Berry kandideerib Rohelise Partei nimel Londoni linnapea kohale ja on asutanud Linnamaasturite Vastase Liidu. (taskuformaat)
“Tammine rahvas” I ja II osa. 2 raamatut
I osa sisukord: Gustav Ränk: Eestluse raudvara Joh. Kõpp: Mälestusi ühest eesti kodust võõrsil Herman Rajamaa: Mõningaid jooni eestluse säilitamispüüdeist koolide kaudu enne iseseisvust Maria Kleitsman: Eesti laps võõras miljöös Heinrich Mark: Eesti kool Rootsis Udo Juuno: Stokholmi Eesti Algkool (1945-1952) E. Raunvee: Ülevaade Hälsingborgi Eesti Algkooli ja Täienduskooli loomisest ja tegevusest J. Tavast: Märkmeid […]
“Frederic Joliot-Curie”
See raamat on inimesest, kelle nimi on lahutamatult seotud suurimate teaduslike avastustega ja meie sajandi kõige üllama ülemaailmse ühiskondliku liikumisega. XX sajandi künnisel väljendasid loodusliku radioaktiivsuse avastanud Pierre ja Marie Curie´d lootust, et raadium hakkab teenima inimkonda. Nende väimees Frederic ja tütar Irene Joliot-Curie, kes avastasid kunstliku radioaktiivsuse, olid rahupooldajate ülemaailmse liikumise initsiaatoreiks ja juhtijaiks. […]
“Mikael Hakim”
I osa – sisaldab kolme esimest raamatut Paljusõnaline Mikael el-Hakim jagas oma jutustuse kümneks raamatuks ja pani igale raamatule omaette pealkirja. Sel viisil püüdis ta hoida erkvel kõrgeaulise eunuhh Solimani huvi. Kindlasti soovis ta raamatute ohtrusega näidata ka oma ületamatut osavust sõnade rittaseadmise kunstis. Raamatud on järgmised: 1. Palverändur Mikael 2. Maadleja Antar Alžiiris 3. […]
“Dwight Eisenhower”
Ameerika Ühendriikide tuntud väejuhi ja riigitegelase Dwight Eisenhoweri poliitiline biograafia, milles peatähelepanu on pööratud tema tegevusele lääneliitlaste ekspeditsioonijõudude kõrgema ülemjuhatajana Teise maailmasõja ajal ning USA presidendina aastatel 1953-1961.
“Eesti keeleõpetuse reegleid”
Keeleõpetuse alad. Grammatika. 1. Häälikuõpetus e. foneetika käsitleb häälikute laadi ning pikkust ja astmevaheldust; sellega seoses on hääldamisõpetus e. ortoeepia. 2. Vormiõpetus e. morfoloogia tutvustab sõnaliike ja sõnade muutumisviise. 3. Lauseõpetus e. süntaks sisaldab õpetuse lause koosseisust, sõnade seostest lauses ja lausete liikidest. 4. Tuletus- e. derivatsiooniõpetus käsitleb uute sõnade moodustamist tuletusliidete abil ja sõnade […]
“Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”
Lugupeetud lugeja! Käesolevaga jõuab teie ette üks väike kogumik, mis seotud läbi 40 aasta minu toimetajategevusega ajakirjas Horisont. Et kõik siia valitud enda kirjutatud või intervjuude ja jutuajamistena üles tähendatud lood Eesti teadusest ja teadlastest on selle aja jooksul laiali pillutatud mööda Horisondi aastakäike, siis tekkis mõte osa oma kahesajst Horisondis ilmunud artiklist kokku koondada. […]
“Wolandi partii”
Selle raamatu esimene osa kujutab endast Eesti spordi, ja osalt enamgi kui spordi, paari aastakümne pikkust taaselustumise ning arengulugu läbi ühe inimese kirjutatud ja kõneldu. Teine osa, essee “Patroklose memoriaal”, pakub üht võimalikku nägemust spordi tekkest, muutumisest läbi aegade ning tema rollist üksikisiku ja ühiskonna elus. Paavo Kivine
“Euroopa ajalugu 1763-1991. Käsiraamat”
Inglise ajaloolaste Ch. Cooki ja J. Stevensoni “Euroopa ajalugu 1763-1991” on eesti lugejale esmapilgul ehk pisut harjumatu käsiraamat, kus äärmiselt tihedalt on kokku surutud Euroopa rohkem kui kahe viimase sajandi ajalugu. Teatmikus on vaadeldud kõiki olulisemad sõdu, konflikte, lepinguid, diplomaatiasuhteid, usuelu arengut jne. Riikide kaupa on esitatud tähtsamad valitsejad, riigipead ja ministrid; on mitmekesist statistilist […]
“Jumalaema kirik Pariisis”
Victor Hugo romaan “Jumalaema kirik Pariisis” on üks romantismi tippteoseid. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse võrdkujust Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Hädavaresest poeet ja filosoof Gringoire võlgneb talle elu, keigarist kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo väärastunud kirg aga saadab ta surma. Vaid Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, […]
“Vesiratta Talumuuseum”
“Vesiratta Talumuuseum” on lugu ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. Meie esivanemad on enamasti maalt pärit ja talust tulnud, vaarema ja -isa suitsutares sündinud ning üles kasvanud. Raamat jutustab meile peamistest talutöödest, rahvakommetest ja -uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud […]
“Eesti linnad”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Eesti kaardile tekkis 1918.-1940. aastal lisaks iidsetele, juba keskajast pärit linnadele ja omaaegsetele kreisilinnadele juurde 21 linna. Selle albumi pildivalik on tehtud 33 ennesõjaaegse linna hulgast. Vanimad fotod (Carl Schulzi Tartu ja Charles Borchardti Tallinna vaated) on pärit 19. sajandi teisest poolest, kui tööd alustasid Eesti esimesed kutselised fotograafid. Viimased ülesvõtted […]
“Pettus”
Ükskord ammu oli kaks küla. Ühes külas räägiti alati tõtt. Teises külas kogu aeg valetati. Ühel päeval jõudis rändur teelahkmele. Ta teadis, et üks neist teedest viib külasse, kus alati tõtt räägitakse. Selles külas võib ta saada süüa ja peavarju. Teine tee viib külasse, kus kõik valetavad. Ta teadis, et selles külas saab ta peksa, […]
“Kaheaastaraamat 2009-2010”
– Ühes rauaaja lõpu relvast – Salme paadileiu arheozooloogiline analüüs – Veel kord püha kirikust ja böömi meistritest – Saaremaa foogtkonna tuludest aastal 1562 – Kihelkonna kihelkonna eesnimed muutuvas ajas – Saaremaal kuni 1940. aastani ilmunud kalendrid – Mihkel Neps – Saaremaa “Kuningas” – Sõja- ja transpordilaevade vrakid Saaremaa vetes – Eesti Kodanike komiteed Saaremaal […]
“Üks päev”
Kakskümmend aastat. Kaks inimest… 15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal sealsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. Üks päev. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja […]
“Naisena sündinud”
“See oli hale elamus,” hädaldas Astra impulsiivselt, istus Vanda voodi äärele. “Ta laenas sõbralt ühe vastiku lõhna ja kretiinse punkrisisustusega toa. Me jõime palju punast veini. Noh, sellist, mille etiketil võiks olla nimi “Kõhuvalu”. Ma kuulasin tema südamlikult rämedat juttu ja tuba läks aina vastikumaks. Siis me tegime vanainimeste asja. Metsikult, huilates ja liitrite kaupa […]
“Kolmekesi”
Kavatsen olla täiesti aus. See ei ole raamat, mis võiks teid aidata. See ei ole “kuidas”, “millal”, “mida oodata” raamat. Seda ei ole heaks kiitnud mitte keegi, kes oleks kaudseltki meditsiiniga seotud. (Kuigi üks minu onupoegadest, kes müüb vaipkatteid arstikabinettidesse, leidis selle olevat mitte üksnes “valgustava” ja “informatiivse”, vaid arvas, et “kui korralikult tolmuimejaga puhastada, […]
“Daami portree”
“Mul pole vist põhjust täies ulatuses kirjeldada, millist mõju meie noorele daamile avaldas Rooma vastupandamatu võlu, analüüsida, milliste tunnetega ta kõndis Forumi sillutisel, ega lugeda ta pulsilööke, kui ta üle Püha Peetruse katedraali läve astus. Piisab, kui öelda, et tema elamused olid just niisugused, nagu temasuguselt värskelt ja innukalt inimeselt oodata võis. Ajalugu oli talle […]
“Rahvuslus”
Tagore loengute kogumik “Rahvuslus” nägi esmakordselt trükivalgust 1917.a. Raamatus on loengud, mille autor pidas 1916.a Jaapanis, kus ta viibis mai lõpust kuni septembri alguseni, ning oma teisel külaskäigul USA-s 1916.a septembrist 1917.a jaanuari lõpuni. Raamat lõpeb 93. luuletusega kogust “Annid” – “Mu vennad, ärge häbenege”. Selles raamatus hoiatab R. Tagore rahvusluse ja ärinduse ohtude eest. […]
“Kerged eined”
Käesolev raamat pakub lihtsaid retsepte suupistete valmistamiseks, mida võib pakkuda hilise hommikusöögina – brunch´ina, mis asendab nii hommikust kui lõunast söögikorda. Eriti paslik on kerget einet valmistada ja serveerida puhkepäeva ennelõunal, mil on aega mitmekesist toitu ja mõnusat seltskonda täiel rinnal nautida. Kaerahelbemüsli puuviljade ja meega, erinevate täidistega tortiljad, mustikapannkoogid vahtrasiirupiga, banaani-apelsinisai, kiiresti valmistatavad muna-, […]
