“Mälestusteta maja”
On aasta 1938, laulupeoaasta. Ühes Eesti väikelinnas on loomulikult käimas kibekiire ettevalmistustöö, sest naiskodukaitsjad sõidavad Tallinna peo korraldamises abistama. Siis aga raputab linnakest midagi täiesti ootamatut: oma majast leitakse vaikselt pensionipõlve veetva härra Sandersoni laip. Tegu paistab olevat enesetapuga, aga asja uurides leiab kohalik politsei nii mõnegi kummalise asjaolu. “Mälestusteta maja” saavutas kirjastuse Tänapäeva 2008. […]
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”
Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]
“Jupiter – hiiglane päikesesüsteemis”
Sisukord: Kõige suurem planeet Päikesesüsteemis; “Viiendat armastab Jumal”; Vööndid ja tsoonid; Rahutused Jupiteril; Suur Punane Laik; Ööpäeva pikkus Jupiteril; Jäine külm; Millest koosneb õhk Jupiteril?; Raadiolained Jupiterilt jutustavad; Kas Jupiteril on elu?; Päikesesüsteem miniatuuris; Tulevikku vaadates.
“Vikerkaarmadu”
Austraalia põliselanike spirituaalsest rikkusest. Austraalia on maa, kus unelmateaeg – põlisasukate Suur Lugu on ikka veel käibel. Seda oskavad lugeda need, kes tunnevad salajast keelt. Unelmateaja võimsaim olend on vikerkaarmadu. Tema jälgedes reisime põliselanike maailma, nende lugude, sümbolite ja algkujude maailma, mis meenutavad meile meie endi vaimset ühtsust Maa ja ilmaruumiga. See on retk ka […]
“Jemeljan Pugatšov” I, II ja III osa. 3 raamatut
Ajalooline romaan. 1., 2. ja 3. osa Oma elu suurima ja viimse töö, ajaloolise jutustuse “Jemeljan Pugatšov” kirjutamist alustas autor 1934. aastal. 5. märtsil 1945 katkestas surm kirjaniku töö teose viimase köite lõpp-peatükkide juures. Kuid meie ees seisval kujulgi on monumentaalne “Jemeljan Pugatšov” suure, omapärase andega kirjaniku elutöö kõrge saavutus, mis kahtlemata kuulub nõukogude kirjanduse […]
“Herefordi tõugu lihaveis Eestis”
Herefordi tõugu veis kuulub lihaveiste hulka. Teda saab edukalt karjatada kõlvikutel, mis ei sobi intensiivseks põllunduseks (näit. rannaäärsed niidud, mõningad alad Lõuna-Eesti kuppelmaastikus). Võrreldes piimakarjaga on herefordi veist hõlpsam üle talve pidada (söödakulu on väiksem, talvitumiseks kõlbavad kergema konstruktiivsed ehitised). Loomulikult on herefordi veiste hooldamisel omad iseärasused. Asjaomaseid probleeme on konkreetselt ja üksikasjalikumalt analüüsitud käesolevas […]
“Sfinks – ajaloo saladused”
Mõistatuslikke isikusi ja lahendamata saladusi kolmest aastatuhandest. Kuningas Minose riik – Kas see muinasjutuline valitseja oli tõepoolest olemas? Hannibal, Rooma hirm – Kas Euroopa saatus oli tema kätes? Kleopatra – vaaraode viimane naeratus. – Kas ta tahtis Rooma riiki kukutada? Hunnide tormijooks Euroopale – Kust nad tulid? Kuhu nad kadusid? Jaht Merevaigutoale – Kes varjab […]
“Unistuste aeg”
Järgmisel päeval pärast teejoomist jalutas Poiss üles mööda kriidist jalgrada, mis viis kõrgeima künka tippu. Kohale jõudnud, leides ta tõepoolest eest lohe, kes oli end laisalt koopaesisele murukamarale välja sirutanud. Sellest paigast avanes suurejooneline vaade. Paremal ja vasakul penikoormate viisi lainjaid künkaid, ees org kobaras taludega, sellel hargnevad valged teed, mis looklesid läbi viljapuuaedade ja […]
“Uhke põhjamaine”
Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest H. Rebane on magistrikraadiga uurija, kelle püsivaks huviks on olnud 20. sajandi tõlkekirjandus ning J. W. Jannseni elu ja tegevus. Lisaks mitmelesajale artiklile on ta omaette raamatuna avaldanud essee “Johann Woldemar Jannsen” (1990) ning toimetanud trükki Jannseni teoste valimiku (1998). Käesolev raamat on esimene algupärane skandinaavia kirjandusi käsitlev teos eesti […]
“Rabalinnu hõik”
Roosa: Loll! Tütar! Kas sa ise aru ei saa… Leontiine: Millest… Roosa: Küll sina oled alles tossike! Võib-olla tuli kosja…! Leontiine: Mis! Kellele? Sulle? Roosa: Võib-olla mulle jah. Ah mis mina vana inimene… Minu aeg on möödas. Aga sulle! Leontiine: Mis pagana kosilased! Kuradi… Kibekiirel heinaajal, kus iga minut kallis… Mingisugune võõras vanamees. Roosa: Ja […]
“Nüüdisaegne lugu 2. osa: Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis”
Anatole France´i tetraloogia “Nüüdisaegne lugu” kaks viimast romaani “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis” moodustavad mõnes mõttes omaette terviku. See aga pole siiski täiel määral mõistetav ega nauditav, kui ei olda tuttav kahe esimese romaani sündmuste ja probleemistikuga. (“Vallimäe jalakas” ja “Pajuvitstest mannekeen”). Endiseks on jäänud eeskätt nädalakroonika vorm, france´lik följetonlikkus, mida on iseloomustatud juba tetraloogia […]
“Taassünnielamus”
Ravimine reinkarnatsiooni abil Thorwald Dethlefsenil õnnestus inimesi esmakordselt hüpnotiseerida 1968. aastal. Sellest ajast peale püüab ta oma hüpnoosimeetodiga ka psüühiliselt terveid inimesi “ajas tagasi viia”. Ta laseb inimestel taas läbi elada kord juba elatud elu ja juhib nad isegi eelmistesse eludesse. Autor on selles raamatus ära kasutanud kõige sensatsioonilisemad taassünnimeenutuste protokollid. Tema jutustusest ilmneb, et […]
“XXI olümpiamängud Montreal 76”
Esimese võistluspäeva hommik. Fairview´ ringtee. Päike kütab, tuul plagistab plagudes, taevas on kõrge. Salgake ajakirjanikke on võtnud end sugulase õigusega lausa nina vastu lina. Paari-kolme sammu kaugusel seab end lähtejoonele Aavo Pikkuus. On kummalisevõitu tunne olla Eesti spordiloo ühe sõlmpunkti tunnistajaks. Lähe – ja punastes särkides nelik pedaalib end minema. Vilksab pool tundi hiljem vastassuunalisel […]
“Häälitsev loodus. Sulejoonistused”
… 1930. aastal kirjutas Kosztolanyi teose “Häälitsev loodus”, mis kuulub tema rohkete nn. üleminekužanrite hulka. Oma tähenduselt ei küündinud see miniatuurne meistriteos küll Kosztolanyi luule tippudeni, kuid selles on erilist värskust ja värvikust. Aga samuti sageli vaid ungari lugejale arusaadavat peent sõnamängu. Kirjanik on siin osavalt ja humoorikalt pannud endast kõnelema terve looduse, tehes seda […]
“Tuuline rand” I osa
“Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe suust. Kala kuuldi sel kevadel lahes […]
“Mahavaikitud vale”
Sherwood Anderson (1876-1941) on ameerika kirjanduse originaalsemaid klassikuid, kelle looming on võrsunud ameerika provintsielu vahetust ja sügavast tundmisest. Ta on šoti-iiri päritolu; sündinud on ta Camdenis Ohios, kus tema isa oli sadulsepp ja ema pesunaine; ta ise oli oma nooruses neli-viis aastat tööline, siis palgasõdur ja hiljem ajalehtede juures reklaamitöötaja. Oma esimese teose kirjutas Anderson […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a”
Oma kolmandas Tallinna vanemat meditsiiniajalugu käsitlevas monograafias viib autor lugeja ajajärku, mida meie arstiteaduse mineviku uurijad veel suhteliselt vähe on kirjeldanud. Ja eks küsi nii mõnigi ostja, kelle pilk raamatukaupluses jääb püsima sellele trükisele: “Kus on siin antiikaja romantika, kus keskaja kolbapiiritused ja kupusarved?” Kuid kas tasub unustada, et just möödunud sajandil heitis meie tervishoiuorganisatsioon […]
“Revelation”
Every advanced society in the galaxy relies on the technology of the Protheans, an ancient species that vanished fifty thousand years ago. After discovering a cache of Prothean technology on Mars in 2148, humanity is spreading to the stars, the newest inter-stellar species struggling to carve out its place in the greater galactic community. On […]
“Arthur Schopenhauer”
Filosoof ja maailmakodanik. Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest “elevandiluutornist”. Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid. Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, […]
