“Betti Alver. Teosed” I ja II osa. 2 raamatut
1. osa: Luuletusi ja poeeme. 1931-1988. 2. osa: Proosa – Tuulearmuke. Invaliidid. Viletsuse komöödia. Kõmpa. 1927-1976. Konservatooriumist tulles silman haigemaja ees puiesteel jälle sama poisikest. Iga lõuna kõnnib ta sääl pruuni koeraga edasi-tagasi, näol sügav tõsisus. Vaatab oodates haigemajale, mille uksest kell kaksteist kõrge hallis mantlis mees astub, lapse käekõrvale võtab ja parki sammub. Nüüd […]
“Riho Päts sõnas ja pildis”
Kaasaegsete mälestusi Eesti NSV teenelisest kunstitegelasest, tunnustatud laulupedagoogist ja heliloojast Riho Pätsist (1899-1977), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud rohkete fotodega. (taskuformaat)
“Revelation”
Every advanced society in the galaxy relies on the technology of the Protheans, an ancient species that vanished fifty thousand years ago. After discovering a cache of Prothean technology on Mars in 2148, humanity is spreading to the stars, the newest inter-stellar species struggling to carve out its place in the greater galactic community. On […]
“Howards End”
“Howards Endi” kohta võib tarvitada samu sõnu, millega tavaliselt kirjeldatakse Dickensi teoseid, kus ühiskonnakriitika on esitatud sooja huumori ja sõbraliku vestmisviisi kaudu ning mille tegelasteks on meeldejäävad karakterid. Romaanis põimub kahe perekonna, Schlegelite ja Wilcoxide elu ja saatus. Õdesid Margareti ja Helenit ning nende venda Tibbyt huvitab ja erutab kõik see, mida Wilcoxid umbusaldavad ja […]
“Hotell Amalfi”
Hotelle on mitmesuguseid. On suuri, mitmekümnekorruselisi mürakaid kesklinnades, kus vihiseva kiirusega liigutavad liftid elanikke suurtes kogustes üles-alla nagu tahteta nukke. Aga on ka hoopis teistsuguseid – väikseid ja hubaseid. On odavaid kohti, kus seljakotiga rändurid võivad suures hallis üheks ööks korraga naridele visata, ja kalleid paleesid, kus vannituba üksi on avaram kui kuskil mujal terve […]
“Cogito, ergo sum ehk mõeldes oma mõtteid”
NSV Liidu rahvakunstniku, “Vanemuise” teatri peanäitejuhi Kaarel Irdi artiklivalimik, mis sisaldab isikupärase stiiliga autori probleemirikkaid mõtisklusi ja mediteerimisi teatriteemadel kui ka sõna sekka ütlemisi teistel kultuurialadel.
“Germaanlased Thorsbergi ja Ravenna vahel”
Germaanlaste kultuurilugu kuni rahvasterändamise lõpuni. Raamat on pühendatud germaanlaste esiajaloole, mis haarab ajajärku I aastatuhande keskelt e.m.a. 6. sajandini. Valgustades germaanlaste-slaavlaste ja germaanlaste-keltide suhteid jm., lähtub autor marksistlikest seisukohtadest. Raamat on kirjutatud teaduslik-populaarses vormis ja sobib lugemiseks igale ajaloo- ja arheoloogiahuvilisele, kuid seda võivad kasutada ka kõrgkoolide ajalooüliõpilsed. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Inimese meetod”
Filosoofia maine teaduste kuningannana lähtub keskajast. Vaevaliselt tasakaalustunud kooselu tingimustes selgus peagi, et tarvis on koolitatud inimesi, kes igapäevase eluga kaasuvaid kitsaskohti suudaksid talutavaks muuta. Nii ilmuvad ülikoolid, milles õpetatakse usu-, arsti- ja õigusteadust; esimene peab kaasa aitama hinge, teine keha ja kolmas ühiskonna tervise tugevnemisele. Taotledes täielikkust lisati eelmainituile neljaski, filosoofiateaduskond, mille hooleks jäi […]
“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Maaspordi poolsajand”
Lugejani jõuab tagasivaade spordiorganisatsiooni “Jõud” loomisele, tegevusele ja saavutustele ning inimestele, kes erinevail aegadel maal sporti teinud, seda juhtinud või toetanud. Tehtule ei saa anda ühest hinnangut, sest nii nagu on muutunud Eesti küla, nii olid paratamatud muutused ka spordis. “Jõu” loomise ajal vapustasid elujõulist maaelu märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine, sellele järgnenud viletsusaastad. Sellest kõigest leidub jälgi […]
“Sfinks – ajaloo saladused”
Mõistatuslikke isikusi ja lahendamata saladusi kolmest aastatuhandest. Kuningas Minose riik – Kas see muinasjutuline valitseja oli tõepoolest olemas? Hannibal, Rooma hirm – Kas Euroopa saatus oli tema kätes? Kleopatra – vaaraode viimane naeratus. – Kas ta tahtis Rooma riiki kukutada? Hunnide tormijooks Euroopale – Kust nad tulid? Kuhu nad kadusid? Jaht Merevaigutoale – Kes varjab […]
“Unistuste aeg”
Järgmisel päeval pärast teejoomist jalutas Poiss üles mööda kriidist jalgrada, mis viis kõrgeima künka tippu. Kohale jõudnud, leides ta tõepoolest eest lohe, kes oli end laisalt koopaesisele murukamarale välja sirutanud. Sellest paigast avanes suurejooneline vaade. Paremal ja vasakul penikoormate viisi lainjaid künkaid, ees org kobaras taludega, sellel hargnevad valged teed, mis looklesid läbi viljapuuaedade ja […]
“Uhke põhjamaine”
Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest H. Rebane on magistrikraadiga uurija, kelle püsivaks huviks on olnud 20. sajandi tõlkekirjandus ning J. W. Jannseni elu ja tegevus. Lisaks mitmelesajale artiklile on ta omaette raamatuna avaldanud essee “Johann Woldemar Jannsen” (1990) ning toimetanud trükki Jannseni teoste valimiku (1998). Käesolev raamat on esimene algupärane skandinaavia kirjandusi käsitlev teos eesti […]
“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Formaat”
Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996-2002 Sisukord: I Saluut ja sült: Tegijad, Kus nad elavad, Pankuri surm, Hõlbustavad meetmed, Moraalselt vananenud kirjanduse kasust, Proletariaadist, Tavalised inimesed, Seeniorid tulevad, Saluut ja sült, Eesti viina nägu, Kohtumine sisemise seaga, Pankurite lapsed, Elu kui teenus, Eesti valge kvaliteetinimene; II Kunst ja kord: Mis sallivus, Kunst ja kord, Maal […]
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Atlandi aknal”
Kuigi Kolumbus oli sünnilt ja rahvuselt itaallane, ta ütles: “Minu kodumaa on Hispaania.” Seda ta tegi õigustatult, sest Hispaania võimaldas talle suure sõidu läände, mille tulemuseks oli Ameerika mandri avastamine; Hispaaniale ta pühendas oma elutöö; ta kodu asus Hispaanias ja Hispaanias on praegu ka üks sark, milles pidavat puhkama selle rahutu mereränduri põrm. Seetõttu on […]
“Jakob Tamm”
Jakob Tamm – ja niisugune paks raamat… Kuidas on taoline asi võimalik? Teise või kolmanda järgu kirjanik, ammu läbielatud aeg ning üleelatud luule ja ikkagi veel päevakorral? Nii- ja teistviisigi võidakse ühelt või teiselt poolt küsida… Kõige mõjukamalt võiks rääkida enese eest siiski käesoleva jutu kangelane ise. Tema, Jakob Ado ja Maie poeg Tamm on […]
“Mõrv džässikeldris”
Selles humoorika sulega kirjapandud põnevusloos selgitab uljas korravalvur Al Wheeler teravmeelselt ühe mõrvaloo teise järel, lastes end vaid ajuti hurmavate kaunitaride peibutustest eksiradadele juhtida.
“Kaugel ära. Lapssõduri mälestused”
Tänapäeval peetakse sõdu nii. Traumeeritud, narkootikume täis topitud AK-47 automaatrelvi kandvatest lastest on saanud täiskasvanute asemel võitlevad sõdurid. Inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch andmetel osales 2007. aastal lapssõdureid ligi 20 riigis mitmesugustes relvastatud konfliktides. Hinnanguliselt 200 000 – 300 000 last oli sunnitud sõdima valitsuse armeede või mitmesuguste mässuliste rühmituste ridades. Ishmael Beah oli lapssõdur Sierra […]
