“Swanni armastus”
Marcel Prousti suurteosest “Kadunud aega otsimas” (1913-1927) jõudis 1970-ndate alguses esimesena eesti keelde “Swanni armastus” (“Un Amour de Swann”). Lisaks on eesti keeles ilmunud katke neljandast köitest “Soodom ja Komorra” ning 2005. aastal esmakordselt tervikköitena “Taasleitud aeg”. “Swanni armastus” on tegelikult üks osa suurteose esimesest köitest “Swanni poolel” (“Du coté de chez Swann”). Börsihai Charles […]
“Vahelikud vapustused”
… “Vaheliku vapustuste” saatust on paraku alates Nõukogude ajast kuni seni viimase kooliõpikuni faktoloogia osas ebatäpselt ja vaid oletuslikult esitatud. Autor ise on meenutanud: “Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll […]
“Avameelne Madonna. Sex. Kes on see tüdruk?”
Mustade terasvarbade taga, kõrgete puude varjus elab kõikenägeva telekaamera kaitse all too tänapäeva Kirke – Madonna Luisa Veronica Ciccone. Õhku tulvab veepinnal hõljuva värske gardeeniapärja magusat aroomi. Madonna kostitab külalist kangete jookide ja kavalate naeratustega. On kuulda faksi nurrumist ja telefoni kaeblikke kutsungeid. Tähelepaneliku kuulaja ees kuldtikanditega diivanil lebasklev ohtlik veetleja kõneleb: “Arvan, et võrdlemine […]
“Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945”
Maailmameredel on sõditud kaks ja pool tuhat aastat, kuid sellise mastaabiga meresõda, nagu peeti 1941. aasta detsembrist 1945. aasta septembrini Vaiksel ookeanil, ei ole peetud varem ega hiljem. Suurel Vaikse ookeani sõjal oli kaks peategelast – Jaapan ja USA – ning lisaks mõned vähemtähtsamad osalised: Austraalia, Hiina, Holland, Nõukogude Liit, Suurbritannia ja Tai. Sõja tõukejõuks […]
“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
“Forsyte´ide saaga” 1.-3. osa. 3 raamatut
1. osa: “Varakas mees” – Inglise kirjaniku Forsyte´ide triloogia esimene osa, milles peategelane, varakas Soames abiellub vaese, kuid ilusa Irene´iga. Sündmused dramatiseeruvad, kui viimane leiab endale armukese. Autori iroonia kaasmaalaste variserlikkust kirjeldades on tabav ning armutu. 2. osa: “Ahelais” – Romaanisarja teine osa, kus tuleb juttu Soamesi ja Irene edasisest elukäigust pärast paljusid lahusolekuaastaid. 3. […]
“Puhtaks saamine”
Indiaanimüstikast läbitud põnevusromaani tegevus leiab aset Kanada lumistes metsades, kus kaheksa hirvi küttima tulnud jahimeest ja -naist muutuvad ise saakloomadeks. Peategelane Diana Jackman, kes pärineb mikmakite indiaanihõimu šamaanide, posijate ja küttide pikast suguvõsast, peab oma ammu ununenud oskused taas meelde tuletama, kui ta üksinda lumises metsas tunneb, et keegi teda jälgib. See tunne muutub reaalsuseks, […]
“Kõigi vaenlaste vastu”
Mis oli 11. septembri sündmuste eellugu? Mida arutasid terrorirünnakute ajal ja vahetult selle järel USA president ning administratsiooni kõrgemaid juhid? Kas USA võttis terroriohtu tõsiselt ja Iraagi ründamine oli põhjendatud? Neile küsimustele otsib käesolevas raamatus vastuseid endine tippametnik Richard Clarke, kes kirjeldab põhjalikult USA valitsuse terrorismivastase tegevuse ajalugu – ning ka möödalaskmisi. “Kõigi vaenlaste vastu” […]
“Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja”
Nikolai Mihhailovitš Karamzin sündis 1766. aastal Samaara kubermangus Mihhailovka külas mõisniku perekonnas. Hariduse sai ta Moskvas erapansionis, mille õppekava oli lähedane ülikooli omale. Humanitaarharidusega mehena, kes tundis hästi saksa ja prantsuse keelt, tutvus ta põhjalikult Lääne-Euroopa kirjandusega. Kirjanduslikku tegevust alustas Karamzin 1783. aastal, esialgu tõlkimisega. Hiljem hakkas ta kirjutama luuletusi ja originaalset proosat. 1789. aastal […]
“Eelarvamusi”
Täheldusi teatrist ja teatritekstidest Tuhkatriinumäng Eesti draama tarkade kivi avastamas? Madis Kõivu tagasitulek parafüüsikasse 2 x Karusoo – Ella Siberimaal; Ajaloo uutmine Viidingu ja Rätsepa “Olevused” Tätte tähetund – Ristumine peateega; Pingi peal oli aeg hõredam Kivastiku kiviktaimla Usu ikka Undi juttu – Narr, kes Norrast naise võtab; Lavalembeline “Laulatus”; “Graali” geopoliitika Välisvaatleja Unduski Viinis Võitlev Vahing […]
“Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika”
Teooria ja ajalugu Käesolev teos koosneb kahest osast, teoreetilisest ja ajaloolisest – kahest iseseisvast raamatust, mis teineteist vastastikku täiendavad. Teoreetilise osa tuumiku moodustab käsitlus pealkirjaga “Esteetika kui väljendusteaduse ja üldlingvistika põhiteesid”, ette kantud Napoli Pontanianuse Akadeemia istungitel 18. veebruaril, 18. märtsil ja 6. mail 1900. aastal, hiljem avaldatud akadeemia toimetiste XXX köites. Ettekannet ümber töötades […]
“Klaaspärlimäng”
Magister Ludi Josef Knechti eluloo kirjeldamise katse koos Knechti järelejäänud kirjatöödega. Sari: Varamu
“Lamiel”
… Kõik on õige. “Lamiel” ei ole kombeõpetus noortele neidudele. Vormilt pole ta hoopiski mitte novaatorlik. Aga temas on midagi niisugust, mida tolleaegses elus veel polnud ja mis ilmnes alles XX sajandil. Ärme unustame, et “Lamieli” kirjutamise ajal andsid nii kirjanduses kui ka elus tooni George Sandi romaanide romantilised rauged kangelannad, kes nõudsid eeskätt tundevabadust. […]
“Üldine ajalugu 8”
XXIV. Soome-Ugri rahvad. Muistsed eestlased. XXV. Normannid. Rootsi normannid. Taani normannid. Norra normannid. XXVI. Inglismaa. XXVII. Prantsusmaa esimeste Kapetingide ajal. XXVIII. Saksamaa X-XI s. Püha Rooma riik. Heinrich IV ja Gregorius VII.
“Rändav järv”
Mõlemad lapsed – Astride ja Ivar – on sündinud ühe ja sama sadama linnas. See on Läti pealinn Riia. See on Riia, kus kirikute tornid, peegeldudes Daugavas, kipuvad taevasse. Suurte majade, laiade tänavate, väljakute, aedade ja parkide linn. See on elav Euroopa kultuurimetropol, linn, mille tänavate sillutist on tallanud ja tallavad peale lätlaste ja liivlaste […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 7”
Kirjandusteadus – Maie Kalda. Kriitika – Piret Viires. Lastekirjandus – Reet Krusten. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimise algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, […]
“Väike meeste välimääraja”
Mida nad ütlevad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas ka teie elu kulgeb pidevas ootamises, sest mees ei suvatse endast märku anda? Olete saatnud sada sõnumit, aga vastuse saanud pooltele – kui sedagi? Olete nõutu, ebakindel või lausa vihane, sest kõigepealt lubatakse tähed taevast alla tuua ja pärast kallatakse kapatäis külma vett kaela? Väike […]
“Valimik lühijutte”
Väljapaistva inglise kirjaniku William Somerset Maughami (1874-1965) loomingus on romaanide ja näidendite kõrval eriti oluline koht novellidel ja juttudel. Tema lühiproosat, millest käesolev valimik annab ulatusliku läbilõike, iseloomustab sügav psühholoogipilk inimhinge ja sädelev puänteeritud esitusviis.
“The Could Six Thousand”
Dallas, November 22nd, 1963. Wayne Tedrow Jr. has arrived to kill a man. The fee is 6.000USD. He finds himself instead in the middle of the cover-up following JFK´s assassination. There follows a hellish five-year ride through the sordid underbelly of public policy via Las Vegas, Howard Hughes, Vietnam, CIA dope dealing, Cuba, sleazy showbiz, […]
