“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Väike meeste välimääraja”
Mida nad ütlevad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas ka teie elu kulgeb pidevas ootamises, sest mees ei suvatse endast märku anda? Olete saatnud sada sõnumit, aga vastuse saanud pooltele – kui sedagi? Olete nõutu, ebakindel või lausa vihane, sest kõigepealt lubatakse tähed taevast alla tuua ja pärast kallatakse kapatäis külma vett kaela? Väike […]
“Ellujäänud”
Üks naine, üks laps – ning neid jälitav mõrtsukas. Ellujäänute otsimisest kujuneb võidujooks ajaga – ja mõrtsukaga. Kui reisijatelennuk Apalatši mägedes alla kukub, hakkavad päästemeeskonnad ellujäänuid otsima ja avastavad, et üks viieaastane poiss ja keegi naine on kadunud. Kolmekümne kilomeetri kaugusel katastroofipaigast tekib Deborah Sanborni silme ette nägemus kahest ellujäänust, kes külmetavad, vaevlevad vigastuste käes […]
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Eestimaa asustus”
Populaarteaduslikus väljaandes valgustab autor, arhitektuurikandidaat, Eestimaa asustuse arengut selle tekkest käesoleva ajani. Analüüsitakse kujunenud asustuse iseärasusi, edasisi arengutendentse seoses arengut mõjutavate teguritega, visandatakse asustuse võimalikud arengusuunad järgnevaks sajandiks. Raamat pakub huvi nii asustuse valdkonnas tegutsevaile spetsialistidele kui ka laiale lugejate hulgale.
“Kriminaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest”
Käesoleva raamatu põhiosa moodustab jutustus arheoloogiliste aarete vargusest ja salakaubandusest paljudes maailma maades kaugest minevikust tänapäevani. Autor on näidanud tohutut kahju, mida kuritegelik äritsemine on teadusele tekitanud, avanud paljude pseudoteaduslike teooriate ideoloogilise tagapõhja ja põhjendanud muistsete leidude kompleksse teadusliku uurimise vajadust. Raamatu teises osas räägitakse ajaloo, etnograafia ja lingvistika ühisest mõistatusest – Gomera saarel ja […]
“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
“Hingelõõm”
Jaan Apsi esikromaan “Tähtis kevad” märgiti ära 2004. aasta romaanivõitstlusel. Joonas Sildre on tunnustatumaid Eesti noorema põlve koomiksikunstnikke. Kasutades sõna ja pilti, toovad Jaan ja Joonas teieni peadpööritavalt tempoka kriminaalse loo. Uus tööots paiskab noore mehe nimega Ojar koletute sündmuste keerisesse. Olukorda pingestab tema eraelu vürtsitav tasakaalutu iludus. Lõõmav tulekeeris ähvardab peagi nii hinge kui […]
“Punane surm”
Ameerika krimikirjaniku Walter Mosley teoste aines pärineb autori sünnilinnast Los Angelesest. “Punane surm” on võluvas vormis terav pilk tolle USA lääneranniku suurlinna kriminaalsesse maailma 1950. aastatel. Majaomanikku ja eradetektiivi Easy Rawlinsit kahtlustatakse maksupettuses. Lisaks maksuametile on too nutikas sell jäänud silma ka Föderaalsele Juurdlusbüroole. FBI lubab teise silma kinni pigistada, kui Rawlins on nõus organisatsiooniga […]
“Euroopa unistus”
Kuidas Euroopa tulevikunägemus varjutab vaikselt Ameerika unistust. Uuel Euroopal on omaenda kultuurinägemus – võib-olla parem kui meie oma… Jeremy Rifkin, Euroopa unistus september/oktoober 2004 Kogum uskumusi ja veendumusi, mida on nimetatud Ameerika unelmaks, on olnud aluseks ühele ajaloo suurimale eduloole, katkematule kultuurilisele tõusule, mis kestis rohkem kui 200 aasta. Ent kui hästi läheb ameeriklastel praegu? […]
“Valitud teosed” IV köide
Romaanid: “Ümera jõel” ja “Tuli tuha all” “Ümera jõel” alusteksti allikaks käesolevas köites on viimane autori poolt läbi vaadatud, s.o. 1956.a ilmunud 4. trükk, milles nüüdseks väljaandeks on konjektuuridena parandatud ilmseid tähelepanematusvigu. “Tuli tuha all” alustekst pärineb romaani esmatrüki kirjanikule kuulunud eksemplarist, kuhu ta 1951.a juulis tegi pliiatsiga peamiselt stiililisi muudatusi. Seejuures on kirjanik romaani […]
“Isarolli muutumine”
Tänapäeva ühiskonnas toimuvad kiired muutused. Isalt ei oodata enam, et ta oleks peres ainus leivateenija või otsustaja ning traditsiooniline tööjaotus perekonnas enam ei kehti. Sellega seoses püüabki käesolev raamat vaadelda järgmisi küsimusi: milline on moodsa isa roll perekonnas? kuidas mõjutab isa lapsi? kas tänapäeva emad püüavad isasid lastekasvatamisest kõrvale tõrjuda? kas heaks isaks sünnitakse või […]
“Salapärane ookean”
Huvitav pilt elust ookeanis. Salapärane ookean – seda ei ole Sa varem näinud! Sukeldu salapärasesse veealusesse maailma ja avasta see enda jaoks. See ülevaatlik raamat viib Su reisile ookeanipinnalt soojadesse vetesse, värvilistele korallriffidele ja sealt edasi külmadesse pimedatesse ookeanisüvikutesse välja. Salapärane ookean sisaldab kauneid illustratsioone ja huvitavat informatsiooni maailma kõige vähem uuritud veealuse maailma kohta. […]
“Roosa panter”
Teist nii tarka varast kui tema ei ole. Ta ei korda end kunagi. Iga vargus on täiesti erinev ja unikaalne, omamoodi eeskujulik. Aga ta jätab iga kord maha valge kinda ja veidi enne vargust on tema ohvrid käinud Angela Dunningi peoõhtul. Teda kutsutakse Fantoomiks ja teda armastavad kõik naised. (Taskuformaat)
“XXI olümpiamängud Montreal 76”
Esimese võistluspäeva hommik. Fairview´ ringtee. Päike kütab, tuul plagistab plagudes, taevas on kõrge. Salgake ajakirjanikke on võtnud end sugulase õigusega lausa nina vastu lina. Paari-kolme sammu kaugusel seab end lähtejoonele Aavo Pikkuus. On kummalisevõitu tunne olla Eesti spordiloo ühe sõlmpunkti tunnistajaks. Lähe – ja punastes särkides nelik pedaalib end minema. Vilksab pool tundi hiljem vastassuunalisel […]
“Tõus ja mõõn” I & II osa. 2 raamatut
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Rändav järv”
Mõlemad lapsed – Astride ja Ivar – on sündinud ühe ja sama sadama linnas. See on Läti pealinn Riia. See on Riia, kus kirikute tornid, peegeldudes Daugavas, kipuvad taevasse. Suurte majade, laiade tänavate, väljakute, aedade ja parkide linn. See on elav Euroopa kultuurimetropol, linn, mille tänavate sillutist on tallanud ja tallavad peale lätlaste ja liivlaste […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 7”
Kirjandusteadus – Maie Kalda. Kriitika – Piret Viires. Lastekirjandus – Reet Krusten. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimise algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, […]
