“Sinine tund”
Ülipopulaarse raamatu “Igavesti” järjes “Sinine tund” on Everile võimalus oma perekond surnuteriigist tagasi tuua – aga ainult juhul, kui ta soostub ohvriks tooma poisi, keda armastab rohkem kui elu. Just nüüd, kui Ever oma surematu-võimeid tundma õpib, kui tema armastatud Damen on pühendanud ta süngesse, ahvatlevasse maailma, juhtub Dameniga midagi hirmsat. Samal ajal kui Everi […]
“Pierre de Coubertin”
Uusaja olümpiamängude rajajast, prantsuse pedagoogist Pierre de Coubertinist kõnelev raamat koosneb kahest osast: V. Novoskoltsevi kirjutatud Coubertini biograafiast, milles käsitletakse suure spordiliikumise tegelase jõupingutusi olümpismi taaselustamisel, ja Coubertini enda kirjadest ja kõnedest ajavahemikul 1892-1929. (paberkaaned kulunud)
“Surm on jäädav”
Surematu James Bond tegutseb jälle. Seekord on John Gardner teinud agent 007-st sajandi viimase kümnendi Euroopa riigijuhtide päästja. Sündmused jõuavad haripunkti La Manche´i aluses tunnelis. Enne Berliini müüri langemist on “Cabal” edukaim Lääne luurevõrk Idas. Varitseva hävingu tõttu hajumiskäsu saanud, leiavad selle agendid üksteise järel otsa. Tapetud on juba kolmandik organisatsioonist. Kättemaks? Või midagi enamat? […]
“Töövaidluste lahendamine”
Näited ja kommentaarid. Käesolev raamat on suunatud eelkõige tööandjale. Kuigi töötajat käsitletakse töösuhtes tavaliselt nõrgema poolena, näitab igapäevane praktika töövaidluskomisjonides ja kohtutes üllatavalt vastupidist – enamik vaidlustest nii töövaidluskomisjonides kui ka kohtus lahendatakse töötaja kasuks. Nii raske, kui see ka poleks, peame tööandjatena tunnistama, et tihti pühendume ettevõtte põhieesmärkidele ning liigitame töösuhted, eriti nende formaalsed […]
“Kiilaspäine lauljatar”
Teatrihuvilised peaksid Eugéne Ionesco nime tõepoolest teadma. Praegu on ta Eesti Draamateatri repertuaaris, hiljaaegu mängiti Nukuteatris “Ninasarvikut”. Mulle oli suureks üllatuseks, et ühes Eesti teaduslikus raamatukogus oli suurmees paigutatud rumeenia kirjanduse alla?! Loodan, et elav prantsuse kirjanduse klassik selle raamatu ilmumise järel vähemalt teaduslikes raamatukogudes õigesse registrisse satub. […] Loomulikult pole Ionesco ainsaks eemärgiks publiku […]
“Marketing”
Turg – Toode – Tarbija Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Turundus hõlmab nii toodete ja teenuste reklaami, turu-uuringuid, hinna kalkuleerimist kui ka müügi korraldamist. “Marketing. Turg. Toode. Tarbija” käsitleb juhtimist, keskkonda, turgu, toodet, tarbijate ostukäitumist, turundusteavet, -uuringuid ja turustust, lähtudes turunduse sünnimaa Ameerika Ühendriikide ülikoolide õppekavadest. Kuna tegu on […]
“Kukelokuti”
Ohvriromaan. Noorteromaan Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelasteks on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat. Kukelokuti on 1998. aasta romaanivõistlustel silma paistnud teos. Raamatus on endise omaniku nimi.
“Nukk”
Ta vajus õhku ahmides ja verd sülitades pea ees maalile, tema laup põrkas vastu laia tammepuidust raami, blondid juuksed langesid peene kuldse uduvinena Chagalli punastele, kollastele ja violetsetele värvilaikudele … Ed McBaini parimaid politseiromaane! Sarmikas detektiiv Steve Carella lahendamas fotomodell Tinka Sachsi mõrvalugu, tunnistajaks tapetu tütre elutu nukk. Taskuformaat
“Kojutulek”
“Kojutulek” kirjeldab üksikute jutustuste kujul soomepoiste sõjateed. Teatavasti tuli 1944. a. enamus JR200, nagu selle ametlik nimi oli, Eestisse tagasi võitlema lootusetut võitlust, vastu seisma sisserulluva Punaarmee lainele. Tagasi tuldi kainet mõistust trotsiva usuga, et on võimalik korda saata imet. Sellest tagasitulekust ja raskest võitlusteest annabki autor vaheda sulega kirjutatud ülevaate. See peatükk meie maa […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Väike meeste välimääraja”
Mida nad ütlevad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas ka teie elu kulgeb pidevas ootamises, sest mees ei suvatse endast märku anda? Olete saatnud sada sõnumit, aga vastuse saanud pooltele – kui sedagi? Olete nõutu, ebakindel või lausa vihane, sest kõigepealt lubatakse tähed taevast alla tuua ja pärast kallatakse kapatäis külma vett kaela? Väike […]
“Ellujäänud”
Üks naine, üks laps – ning neid jälitav mõrtsukas. Ellujäänute otsimisest kujuneb võidujooks ajaga – ja mõrtsukaga. Kui reisijatelennuk Apalatši mägedes alla kukub, hakkavad päästemeeskonnad ellujäänuid otsima ja avastavad, et üks viieaastane poiss ja keegi naine on kadunud. Kolmekümne kilomeetri kaugusel katastroofipaigast tekib Deborah Sanborni silme ette nägemus kahest ellujäänust, kes külmetavad, vaevlevad vigastuste käes […]
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Eestimaa asustus”
Populaarteaduslikus väljaandes valgustab autor, arhitektuurikandidaat, Eestimaa asustuse arengut selle tekkest käesoleva ajani. Analüüsitakse kujunenud asustuse iseärasusi, edasisi arengutendentse seoses arengut mõjutavate teguritega, visandatakse asustuse võimalikud arengusuunad järgnevaks sajandiks. Raamat pakub huvi nii asustuse valdkonnas tegutsevaile spetsialistidele kui ka laiale lugejate hulgale.
“Kriminaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest”
Käesoleva raamatu põhiosa moodustab jutustus arheoloogiliste aarete vargusest ja salakaubandusest paljudes maailma maades kaugest minevikust tänapäevani. Autor on näidanud tohutut kahju, mida kuritegelik äritsemine on teadusele tekitanud, avanud paljude pseudoteaduslike teooriate ideoloogilise tagapõhja ja põhjendanud muistsete leidude kompleksse teadusliku uurimise vajadust. Raamatu teises osas räägitakse ajaloo, etnograafia ja lingvistika ühisest mõistatusest – Gomera saarel ja […]
“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
“Hingelõõm”
Jaan Apsi esikromaan “Tähtis kevad” märgiti ära 2004. aasta romaanivõitstlusel. Joonas Sildre on tunnustatumaid Eesti noorema põlve koomiksikunstnikke. Kasutades sõna ja pilti, toovad Jaan ja Joonas teieni peadpööritavalt tempoka kriminaalse loo. Uus tööots paiskab noore mehe nimega Ojar koletute sündmuste keerisesse. Olukorda pingestab tema eraelu vürtsitav tasakaalutu iludus. Lõõmav tulekeeris ähvardab peagi nii hinge kui […]
