“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Nips”
Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et nips on samavõrd Minu kui Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning […]
“Aeg hiirte jaoks ei peatu”
Hermux Tantamoqi Seiklused Kui seiklushimuline hiireplika Linka toob oma kella Hermux Tantamoqi töökotta parandada, kistakse kellasepp ohtlikusse sündmustekeerisesse. Käivitub võitlus elu ja surma peale, kus Hermuxil tuleb rinda pista veidrikust miljonäri, sünge ilukirurgi ning kamba laborirottidega.
“Sionism”
Sionism üle vaieldakse ägedalt, kuid nii liikumise pooldajatele kui ka vastastele on selle ajaloost paljugi tundmata. End sionistideks nimetanud inimesed on esindanud mitmekesiste ideede, tegevuskavade ja sihtide valikut. 20. sajandi järsud pöörded ajaloos viisid radikaalsete muutusteni sionistide eesmärkides ja taktikas ning tõi kaasa pingelise arvamusvahetuse selle üle, mida sionist olemine tegelikult tähendab. Siiski suutsid nad […]
“Hingejõu ilmed”
Luigale on ekstaatilised meeleolud taotlus, aga mitte tavalikkus. Hea ja kurja, loomuliku ja mitteloomuliku dualism ei vaju tal tagaplaanile, vaid läbistab tema maailmavaate keskkohta. Mitte Rousseau ürgloomulik harmoonia, vaid Schopenhaueri igavesti rahuldamata tahe valitseb seal maailma. Luiga panteism on pigem Budhast kui Laotsest. Tema moraal on Stoa loobumismoraal. Sama dualism läbistab Luiga poliitilist maailmavaadet. Nagu […]
“Piusa kaitsealal”
Tänapäeva soodad tee- ja liiklusolud, viiepäevane töönädal, turism ja matkamine aktiivse puhkuse soositud vormina ning soov oma kodumaad paremini tundma õppida toovad järjest sagedamini inimesi nendesse kaugematesse paikadesse, mida varem vaid vaevalt nime järgi ja kaartidel teati. Üks sellistest kohtadest ongi Eesti NSV kagusopis paiknev Piusa jõe org, mille keskosa 1965. aastal riiklikuks maastikukaitsealaks kuulutati. […]
“Abivalmis delfiin”
Sisukord: Pimeda kašeloti mõistatus, Ränded ookeanis, Neptunuse sürpriisid ja hiiglaakvaariumid, Mereakrobaadid, Aknad veealusesse maailma, Kas vaalad tunnevad lõhna?, Kivid ja kepid toidu asemel, Vaalade kompamine, Kas vaalad näevad oma saba?, Vaikuse maailm või kakofoonia kuningriik?, Delfiinide helisignaalid, Laiksilm-delfiin papgoi osas, Kas delfiinidel on tõeline keel?, Kontrastid delfiinide käitumises, Kuidas vaalad ja delfiinid annavad “esmaabi” kannatadasaanule?, […]
“Roosa panter”
Teist nii tarka varast kui tema ei ole. Ta ei korda end kunagi. Iga vargus on täiesti erinev ja unikaalne, omamoodi eeskujulik. Aga ta jätab iga kord maha valge kinda ja veidi enne vargust on tema ohvrid käinud Angela Dunningi peoõhtul. Teda kutsutakse Fantoomiks ja teda armastavad kõik naised. (Taskuformaat)
“Esimesed jõulud”
See raamat jutustab röövlitüdruk Least ja inimestest, keda ta kohtas Petlemmas ajal, kui Jeesus sündis. Leaga toimus palju põnevat ja lõpuks oli ta tunnistajaks tallis juhtunud omapärasele sündmusele. Raamatu lugemist alustatakse jõulukuu alguses. Iga päeva seiklus on seotud Jeesuse sünnilooga. Ühtekokku saamegi ilusa jõulujutu. Toredat seiklemist!
“Mesinädalad”
Johan Borgen (1902-1979) kuulub tänapäeva produktiivsemate ja väljapaistvamate norra kirjanike hulka. Debüteerinud juba 1925. aastal, novellikoguga “Pimeduse poole”, lõi ta läbi alles kümmekond aastat hiljem oma humoristlike vestete ja följetonidega, kujunedes tol ajal selle ala parimaks mitte ainult Norras, vaid vahest koguni Põhjamaades üldse. Hiljem on ta kirjutanud küll ka romaane, näidendeid ja kuuldemänge, kuid […]
“Pärnu. Maa ja inimesed”
Album, mida te olete asunud vaatama, on kokku pandud fotodest, mille on teinud sellel maal elavad inimesed. Sellel pisikesel põhjamaisel mereäärsel maakillul, soode ja metsade keskel on inimesed koos karude ja kobrastega elanud juba mitu tuhat aastat. 750 aastat tagasi fikseeriti see paberil ja ametlikult. Täna elab Pärnumaal ligi 100 000 inimest, nendest pooled maakonnalinnas […]
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Armastuse kunst”
– Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust. – Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. – Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. – Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised. – Kes iganes on võimeline andma, on rikas. Need […]
“Ma olen elus olemise tunne”
Oranžis taevas Tallinna lennujaama kohal murrab päiksevalgus roosat pilveliha. Niklas Teller väljub liuguste vahelt, üleni mustas, kitsastes kõrendjalgteksades, pruunid päikseprillid ees, pagas käe otsas järel lohisemas. Tillukesed helkivad teraslinnud suunduvad kaugusse. Niko vaatab ringi. Lasen signaali. Ta kõnnib minu poole. Tartu maantee piduritulede täppmuster liigub nagu sajajalgne, tõmbub lõõtsana kokku, venib, tõmbub, venib taas. “Jetlag?” […]
“Tagasikäiguga edasi”
Romaani “Tagasikäiguga edasi” tegevus hargneb valdavas osas USA valitsuse raadiojaama Ameerika Hääle seinte vahel. Kummati ei ole see tõsielujutt, pigem lugu inimese võimuihast, sellest, millist mõju võim inimese hingele ja karakterile avaldab, ja lõpuks ka sellest, mis võim inimese kätes valitsusega teeb. Teisisõnu püüab autor valitsusele ühe USA valitsusasutuse vaatlemise läbi anda inimnägu. Romaani tegelaste […]
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Elu pärast elu”
Elu on iga inimese kordumatu ja ainulaadne kroonika, mis kajastab sündmusi ja sellega seotud inimesi. Juhtumid, mis on paljude meelest juba ajahõlma vajunud, võivad teiste jaoks osutuda põnevaks või kutsuda esile isegi üllatushüüde: “See ei ole ju lihtsalt võimalik!” “Elu pärast elu” on raamat, milles põimuvad omavahel väga tihedalt usu- ja eluküsimused, meenutused-mälestused, lõbusad ja […]
“Retk Eesti spordiajalukku”
“Eestlased on kõva spordirahvas!” – sedaviisi on öeldud teistes nõukogude vabariikides, sedaviisi on eestlasi nimetatud kaugemalgi. Öeldus on tõtt, sest meil on traditsioone ja saavutusi, mille üle võib uhkust tunda.
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
