“Fantoom 3. Fantoom maksab kätte”
Koos õhtust süües meenutas Juve ja Fandor äpardunud sündmusi, mille läbi nad olid kannatada saanud. Nad vaatasid teineteisele silma. Nad olid nagu kaks tühja laevavrakki, kes hüljatuina seilavad tuimas inimmeres. Nad astusid teineteise juurde ja embasid teineteist. “Kõige rängem kannatus,” pomises Fandor nuukseid tagasi hoides, “on armupiin…” Juve vangutas pead. “Kõige valusam haav,” kostis politseinik […]
“Klaasmäel”
Sisukord – Katrin Alekand / Setu legendilaadsete muinasjuttude ruumisemiootikast – Risto Järv / Eesti imemuinasjuttude kangelaste, jutustajate ja kogujate soost – Andreas Kalkun / Mõistus ja tunded. Protestantlik ja ortodoksne Anne Vabarna tekstides – Annika Kilgi / Nõo keel. Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste slängist – Melika Kindel / Kuusalu kohapärimus kaasajal (1999. aastal koolides toimunud küsitluse […]
“Nälg”
Knut Hamsuni poolautobiograafiline romaan “Nälg” (1890) kujutab Kristiaania (Oslo) boheemlaselu noore egotsentrilise kirjaniku kaudu, kes on Norra pealinnas edu otsides toidunappusest ja vaesusest hullumise äärel. Peategelase reaalsustaju annab tasapisi järele ta vaimu ja keha järavale näljale. Meeleheitlikult üritab ta säilitada terve mõistusega inimese välimust, ka siis, kui selle hinnaks on loobumine tasuta hommikusöögist. Nietzsche ja […]
“Kõmpa”
Suurt vastukaja, vaatamata üllatusmomendile ja novelli pidamisele Tuglase auhinna vääriliseks selle ilmumisele järgnenud aastal, teos ometigi saanud ei ole, nii nagu kogu Alveri proosaloomingut on võrdlemisi vähe käsitletud. Üksildased arvamusavaldused “Kõmpa” kohta on enamasti tunnustavad, kuid jäävad teose sisulise analüüsi puudumise tõttu üldsõnaliseks ja kõlavad siin-seal ehk koguni õõnsaltki. “Kõmpat” on nimetatud ajakriitiliseks, groteskselt sädelevaks […]
“Ood Rõõmule”
Janek Mäggi on sündinud 5. septembril 1973. “Ood Rõõmule” on autori esimene luulekogu. 1990. aastate alguses on Mäggi luuletusi avaldatud ajakirjas “Noorus”, ajalehtedes “Eesti Kirik” ja “Sõdurileht”. Mäggi on töötanud Kaitsejõudude Peastaabis, ajalehes Äripäev ja Eesti Ühispangas. Praegu juhatab kommunikatsioonibürood Powerhouse. Ta on avaldanud majandusteemalisi kommentaare Eesti Päevalehes, Postimehes ja Äripäevas. 1999. aastal lõpetas Õigusinstituudi […]
“Beatrice. Võõras”
Küsin endalt, mis tuleb pähe, missugused sõnad on valmis huultelt pudenema, kui püüan mõttes Beatrice kuju taas silme ette manada. Need on mõned assotsiatiivsed mõisted: fantastika, muinasjutt, vodka, videvik, number 13, läbi paistvad huuled, üksik pärliga sõrmus ja väike lohuke paremas põses. Kõik oli imeline! Ja see määrang iseloomustab küllalt täpselt kõike, mis sündis minuga […]
“Eelajaloolise kunsti mälestusmärgid”
Viimastel aastatel on huvi arheoloogia vastu märgatavalt kasvanud. Mõistagi on egiptuse püramiidide või sküüdi kurgaanide kaevamisel ka varem laialdase publiku tähelepanu köitnud. Kui nüüd on huvi süvenenud. Lugeja – suurte ajalooliste sündmuste kaasaegne ja osaline – püüab oma planeedi tuleviku pärast muret tundes teada saada, mida on inimesed minevikus üle elanud, “mis juhtus ajaloos” (nii […]
“Loov evolutsioon”
Henri Bergsoni (1859-1941) neli põhilist tervikteost on “Essee teadvuse vahetutest andmetest”, “Aine ja mälu”, “Loov evolutsioon” ning “Moraali ja religiooni kaks allikat. Nendest teostest me võtame vastavalt kestuse, mälu, eluhooo ning avatud/suletud ühiskonna-religiooni mõisted, mida me alljärgnevalt lühidalt avame… Kuigi elu evolutsiooni lugu on veel lünklik, annab ta siiski juba ettekujutuse sellest, kuidas arukas on […]
“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Mamma mia. Stuudios on ainult naised”
Naistega räägib Tuuli Roosma. Eneken kaalub umbes 120 kilo, aga ei muretse – tema kleenuke mees armastab iga sentimeetrit naisest. Aet on kindel, et mitte ainult mehed, vaid ka naised peavad enne abielu sarved maha jooksma. Tiiu tahtis meest ja last, aga kuna häid mehi on vähe, siis tuli mees võtta teise naise kodust. Annika […]
“Iseseisva Soome ajalugu”
Filosoofiadoktor Seppo Zetterbergi “Iseseisva Soome ajalugu” põhineb uusimatele uurimustele ja annab lugejale laiaulatusliku ning mitmekülgse ülevaate käesoleva sajandi Soome ajaloost. Lisaks Soome poliitilisele arengule käesoleval sajandil vaadeldakse teoses ka riigi majanduse, ühiskonna ja kultuuri arengut. Tähtsal kohal on teoses riigi arengu etapid pärast Teist maailmasõda, mille tundmine annab lugejale võtme, mõistmaks Soomet ja tema rahvusvahelist […]
“Kas me oleme üksi universumis?”
Ka teadusvõõrale lugejale ladusas keeles ja arusaadavalt kirjutatud intervjuuraamat. Intervjueeritavad on tuntud prantsuse teadlased – raadioastronoom, astrofüüsikud ja veel üks Kanadast pärit õpetlane, kes püüavad selgitada, millega nad tegelevad, et leida märke maavälistest tsivilisatsioonidest. Ühtlasi arutlevad nad kosmoselendude teemal ja selle üle, kas inimene üldse kunagi jõuab meie Päikesesüsteemi planeetidele ja millised sõidukid on selleks […]
“Valge Hüatsint ja Sinine Hüatsint”
Selgitus: Hüatsindid on ootamatult tunginud mu ellu ja kütkestavad mind oma kuningliku võluga. Nõrkus nende lillede vastu on saanud kireks, mis annab püsivat inspiratsiooni. Võin neid tundide kaupa imetleda, hingata sisse nende tugevat kevadaroomi. Hüatsindist on saanud mu armastatu. Armunul on raske leida rahu. Mõtlen kogu aeg hüatsintide peale, tahan nendega koos olla, rääkida nendega, […]
“Legend”
Lauri Törni – Legend – Larry Thorne “See ei ole sõjaromaan. See on filmistsenaarium.” Kirjanik Paavo Rintala Lauri Törni on legend. Elurõõmsast Viiburi poisist kasvas sõjasangar ja üksus Törni kartmatuks juhiks saanud karmi käega ohvitser. Venelased pakkusid tema pea eest kolme miljoni marga suurust tasu, soomlased aga autasustasid tema Mannerheimi ristiga. Pärast sõjategevuse lõppu sõitis […]
“Kinnisvaraomaniku ABC”
… Alustada tuleb ikka A-st ja B-st. Käsiraamatu eesmärk on anda ots kätte, leidmaks lahendust maaõiguse ja kinnisvaraökonoomika valdkonnas. Õigusaktidega on kehtestatud maareformi läbiviimise ja kinnisvara tsiviilkäibe reeglid. Kinnisvaraökonoomika kajastab osaliste huve kehtestatud reeglite piires. Selle käsiraamatu esimene osa annab lühiülevaate kinnisvara ajaloost Eesti Vabariigis alates ajast, kui eestlasel tekkis õigus omada kinnisvara. Teises osas […]
“Lootsitoa jutud. Põgenike laev”
Autorilt: … Lootsituba on küll mõeldud puhkamiseks, ent kui palju müra-kära ja merejutte selle siniseks suitsetatud lae all on kuuldud! Tööst vabadel tundidel ära sa sealt vaikust otsi. Vahel veereb jutt ainsa tasase bassipõrinaga nagu peiltoru vaskne kork mööda raudset laevalage, puhuti pajatavad mitu meest korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. …” (raamat selja ülaosast natukene […]
“Hilisöö Watlingi maanteel”
Vestekirjaniku Bill Naughtoni nime ei leidu rahvusvahelises “Kes on kes´is” või soliidsetes teatmeteostes. Ta pole moekuulsus ega akadeemiline papi. Sündis 1913. a.(surn. 1992) Lancashire´is Boltoni linnas, esimese raamatu avaldas alles pärast Teist maailmasõda. Lapsest peale on ta töötanud ja vahetanud kümneid elukutseid, olnud küll kudumisvabriku tööline, autojuht, kelner jne. Bill Naughton tunneb elu üpris põhjalikult […]
“Tõus ja mõõn” I & II osa. 2 raamatut
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Tulepiir”
Hannele Huovi (sünd. 1949 Kotkas), hinnatud karakteri- ja stiilimeister mitmes žanris, on oma romaaniga “Tulepiir” võitnud erakordset tähelepanu nii kodumaal kui ka teistes Põhjamaades: seda on tõlgitud juba paljudesse keeltesse. Varasemast on autori kontos tubli tosin mitmesugust auhinda ja preemiat, sealhulgas Soome riiklik kirjandusauhind 1985 ja 1989. Ja kui ma selle päevaraamatu läbi loeksin, kas […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
