“George Michael”
In his own words A compilation of quotations taken from interviews with George Michael. Michael’s thoughts and insights on Wham!, his solo career, and the 1994 CBS court case decision, are included.
“Lumearmee”
Bei Dao on tänapäeva rahvusvaheliselt tuntuim hiina keeles kirjutav luuletaja. Hiina hilinenud modernismi ühe iseloomulikuma esindajana kohtuvad tema luules napi ja laetud väljenduse poole püüdlev klassikaline hiina luulekeel ning 20. sajandi euroopa luule parimad traditsioonid. Luuletaja on sündinud 1949 Beijingis, samal aastal kui kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Kultuurirevolutsiooni ajal töötas ta betoonivalajana. Selle lõppedes sai […]
“Draakonisündikaadid”
Hiina triaadid üle maailma. Maffiast on kirjutatud küllaltki palju raamatuid, palju vähem on aga teada triaadidest, mis loodi üle kahe tuhande aasta tagasi Hiinas ja on nüüd kujunenud ÜRO hinnangul maailma kõige ohtlikumateks kuritegelikeks ühinguteks. Tänapäeval tegelevad nad väljapressimise, hasartmängude, rahvusvahelise prostitutsiooni, rahapesu ja muu sellisega. Kunagi ühiste huvide kaitseks loodud ühingud on nüüd saanud […]
“Hulkade psühholoogia”
Ühised iseloomulikud tunnused, mis tekkinud miljöö ja pärivuse tõttu ühe rahva kõigil üksikolenditel, moodustavad selle rahva hinge. Need iseloomulikud tunnused, olles pärit esivanemailt, on väga püsivad. Kuid kui mitmesuguste mõjutuste tagajärjel teatav arv inimesi on korraga koos, siis näitab tähelepanek, et nende esivanemaist päritud erilistele tunnustele lisaneb terve rida uusi tunnuseid, mis on mõnikord õige […]
“Kitsas uks. Valerahategijad. Theseus.”
André Gide (1869-1951) oli omal eluajal tuntumaid prantsuse kirjanikke. Filosoofilise enesevaatlejana eitab ta kõigi indiviidi ahistavaid poliitilisi institutsioone ja moraalinorme. Tema loomingu vaimukas satiir ja impressionistlik meeleolukus on jätnud oma jälje nüüdisproosa arengusse. Nobeli auhinna pälvis André Gide 1947. aastal. “Kitsas uks” (1909) kuulub tema proosaloomingu alguperioodi, ja kui seni oli André Gide oma loomingut […]
“Pastoraalsümfoonia”
… Meile kõigile suureks õnneks ei jõudnud Sigmund Freudi psühhoanalüüs Gide´i loomingut liiga palju mõjutada, ta tegi seda parajal määral, mistõttu kõik Gide´i romaanid ja muud teosed jäävad ikkagi heaks belletristikaks, mitte mingiks surmigavaks mälusoppides urgitsemiseks. Ja kuidas ka “Pastoraalsümfooniat” ja “Immoralisti” ei tõlgendataks (aga neid tõlgendusi on ülikeerukaid), on esimene puhtal kujul armastusromaan, teine […]
“Muusikaelu Eestis 20. sajandi algupoolel”
Sisukord. – Urve Lippus / Sissejuhatuseks. Muusikaelu muusikaloo ainena. – Geiu Rohtla / Muusikaelu Tartus 19.- 20. sajandi vahetusel ja Berliini Filharmoonikute kontserdid. – Kristel Pappel / Ooper Tallinna Saksa Teatris 20. sajandi alguses. – Ilvi Rauna / Riigi Ringhääling muusikalise keskkonna kujundajana Eestis aastail 1934-1939. Raamatu esikaane ülaservas hinnaklepsu jälg.
“Väljapressimine”
Ma tean kristallist kõik, loeb Matt talle saadetud kirjast. Keegi on ta saladusele, et ta mõtteid võib lugeda, jälile saanud. Matt on kindel, et ta teab, kes on väljapressija. Aga kas tal on õigus? Järg raamatule “Mõttelugeja”
“Päikesekonservid”
Pierre Gamarra sündis 1919. aastal ja veetis oma lapsepõlve Toulouse´is. Sõja ajal võttis ta osa antifašistlikust vastupanuliikumisest, pärast sõda on kaasa löönud Prantsuse Kommunistliku Partei võitluses deomkraatia ja rahu eest. Ta kuulub tänapäeva prantsuse kirjanduse progressiivse suuna järjekindlamate esindajate hulka ning tema loomingu laadis võib täheldada väga tugevat kallakut sotsialistliku realismi poole. Esikteos “Tule maja” […]
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“Sügis”
Selles raamatus jõuab poole sajandi tagant taas lugeja kätte Tootsi-lugude tsüklit lõpetav “Sügis”, mille esimene osa nägi trükivalgust 1938.a., teine osa aga ilmub raamatuna üldse esmakordselt, aluseks kirjanikust mahajäänud käsikiri. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi ning tihtipeale kisuvad olukorrad kirjaniku tahtel lausa jantlikeks.
“Miski pole juhuslik”
Kui oled teda tantsimas näinud, ei suuda sa teda enam unustada. Nimelt on ta erakordselt andekas, kuid on veel teinegi põhjus… Ta täiuslikkus varjab müsteeriumi, ta ilu saladust. Jin Xing oli mees, kommunistliku Hiina armee kolonel. Tema kujunemise teekond ja metamorfoos on erakordne: range lapsepõlv sõjaväelaste perekonnas, armee lapstantsijate ebainimlikud treeningud, kuulsus esitantsijana, oma seksuaalsuse […]
“Meri”
1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas […]
“Krimmi reisid”
Iga kord reisiks valmistudes, kuhu see reis ka ka ei läheks, valdab sind eriline erutus. Juba ette maalib kujutlus pilte tundmatust maast, viib sind sinna, ennetades tõelisi muljeid. Ta maalib neid eriti rikkalikult, kui ees seisab teekond niisugusele maale, nagu ammust ajast luuletajate poolt ülistatud Krimm. Krimmi on reisitud juba ammu. Juba Ivan III ajal […]
“Команда победителей. Лидерство в стиле Свена-Йорана Эрикссона”
Лидерство в стиле Свена-Йорана Эрикссона Благодаря Свену-Йорану Эрикссону английская сборная по футболу из вечной неудачницы с нулевым тактическим чутьем превратилься в одну из самых сильных команд в мире. Как ему это удалось? Можем ли мы перенять его уроки? В книге тонко анализируют уникальный лидерский и управленческий стиль Эрикссона. Рассматривая эти качества в контексте спортивного лидерства, […]
“J.M.R.L”
… Lenzist kõneldes jõutakse varem või hiljem hullumeelse teemani. Ebanormaalse inimese maine saatis Lenzi eriti pärast pastor Oberlini juures veedetud üheksateistkümmet kurikuulsat päeva elu lõpuni. Niisugust mainet kujundas muidugi olulisel määral Lenzi enda küllap varasemast ajuti ebastabiilsem psüühiline seisund pärast Lääne-Euroopast lahkumist (see periood on aga väga katkendlikult dokumenteeritud), kuid peamine osa selles on olnud […]
“Billy Bathgate”
Ameerika kirjanikku E.L. Doctorow´d tunneb meie lugeja tema 1981. aastal eesti keeles ilmunud romaani “Ragtime” järgi. Nagu “Ragtime” nii ka värske romaan “Billy Bathgate” (1989) võtab vaatluse alla lõigu Ameerika lähiajaloost ja segab tõestisündinud väljamõeldisega. Aeg on 1930-ndate aastate keskpaik, kirjaniku uurimisalaks kuritegelik maailm. Minategelane, ettevõtlik ning auahne poiss, kes nimetab ennast Billy Bath-gate´iks, jälgib […]
“Lõputu unenägu”
“… Mõnikord olen ka rumalusi teinud. Näiteks tegin ma kungi süütu märkuse tuntud poeedi Schilleri kohta, mispeale hulk keegliklubisid Lõuna-Saksamaal kuulutasi mu isamaaliste pühaduste toetajaks. Nüüd on mul juba aastaid õnnestunud mitte midagi öelda, mis oleks pühadusi toetanud ja inimesi vihast punaseks ajanud. Selles näen ma edasiarengut. …” (taskuformaat)
“Ajastute igatsus”
Jeesuse elu. “Ajastute igatsuse” kirjutaja Ellen Gould White (1827-1915) on enam kui viiekümne raamatu autor. Elades ja töötades peamiselt Ameerika Ühendriikides, kuid ka Euroopas ja Austraalias, jättis ta maailmale oma kirjatöödega suurepärase Piibli kommentaari. Kristliku kirjanduse kullafondi moodustab tema viiest raamatust koosnev sari “Ajastute konflikt”. Käesolev teos, mis käsitleb Jeesuse elu, on selle sarja kolmas […]
“Loitev Koit”
“Tivolis” oli vaikne õhtu. Letile, mis ulatus suure, lõhenenud palkidest seintega ruumi ühest otsast teise, olid nõjatunud viiskuus meest. Kaks neist vaidlesid kuusevõrsetee ja sidrunimahla mõju tõhususe üle skorbuudi arstimisel. Teised mehed ei pannud neid peaaegu tähelegi. Vastasseina ääres olid reas mängulauad. Faaro laua taga istus vaid diiler ja mängis ajaviiteks iseendaga. Rulett oli hoopis […]
