“Õekesed”
Romaan. Marie astus väikeses vahejaamas rongilt. Siin polnud õiget jaamahoonetki veel, ainult nukumajataoline majake, mis oma lameda katusega näis nagu ratastelt mahatõstetud vagun, sildiga “Hiiu”. Kõik tundus siin improviseeritud, välja arvatud loodus kõrgete sihvakate mändidega, millede vahelt paistsid majad ja teed. … (puuduvad paberkaaned)
“Pihtimus”
Romaan. Markkase Hessu, “Kurkela valitseja”, istub Jokelais-Juona hütis pingil ja murrab pead elu mõistmatuse üle. Ta on päris segane, otse arust ära, hea, et suudab suitsugi süüdata, kui see juhtub kustuma. Ta mõistus on nagu tõrva takerdunud, kuidagimoodi ei taha liikuda. Ega see tavaliseltki hästi jookse, aga nüüd on nagu seisma jäänud. Kogu ta elu […]
“Elu on ilus”
Romaan. Ta kuues laps oli määratud sündima just jõulu eel, aasta pimedaimal päeval, mil öö lebas üle linna kakskümmend tundi ja pakane oli nii kõva, et pani hinge kinni. /—/ (puuduvad paberkaaned)
“Õndsad on lihtsameelsed”
Romaan. Seitsmenda päeva hommik. Alustan sellega, mis sündis seitsmenda päeva hommikul, kuna see teataval määral püsib mu meelte pinnal. Kuulan seega seesmist vajadust, sest mul on tunne, et jõuan sel viisil kergemini selleni, mis käis eel ja mis tingis selle hommiku sündmusi. /—/
“Taevas ei maksa protsente”
Romaan. Ma olin kord väga õnnelik. Noil päevil olid pirnid peagu nii suured kui mu pea ja palju mahlasemad kui praegu. Rattasõitjad olid väga kõrgel üleval, ma võisin koertel ratsutada ja kord jooksin ühe hobuse kõhu alt läbi. Ka õhk oli tollal selgem ja puhtam, ei vajatud sigarette, et elust rõõmu tunda, piisas jaheda puhta […]
“Valimik Eesti rahvalaule”
Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Külavainul ja kiigel, põllul ja heinal, karja hoides ja õitsel hobuseid valvates, last uinutades ja vokki tallates – igal pool, igal ajal ja iga elunähtuse kohta on tekkinud laule. Ei ole ühtki faasi elu mitmepalgelistes avaldustes, mida poleks saatnud rahva sõnalooming või mis […]
“Hauad põlismetsas”
Mälestusi suure depressiooni ajast Kanadas. Rong peatus järsu nõksatusega ja samas kisti lahti tühja kaubavaguni uks, kuhu mina ja mu reisikaaslased, kaks noormeest end olime peitnud, ning raudteeametniku vormimütsi kandev pea pistis end avausest sisse. /—/ (paberkaaned kulunud)
“Võlurid”
Sir Charles lahkub “Siin me siis nüüd oleme, mu härrad,” lõpetas Hathon oma parimal peadirtektori viisil. “Härra Selby on käitisedirektor, härra Torr ta abi.” Nüüd, kui see oli juhtunud, Ravenstreet ei tundnud mingit vapustust, isegi mitte üllatust. Ja ometi ta oli mõtelnud seda tõsiselt, kui ta oli keeldunud kuulamast Garsoni ja noort Trevesi, kes olid […]
“Kirg ja üksindus”
Romaan Esimene asi, mille preili Judith Hearne oma uues üüritoas välja pakkis, oli ta tädi hõberaamis päevapilt. Ta tädi koht oli tollest kurvast matusepäevast peale alati olnud kaminasimsil, ükskõik millises möbleeritud toas preili Hearne parajasti juhtus olema. Ja kui ta teda nüüd üles seadis, olid silmad päevapildil karmid ja küsitlevad, jagades preili Hearne’i enese halvakspanu […]
“Don Segundo Sombra”
“Don Segundo, ütelge jumala nimel, et see kiri valetab. Ma ei ole kellegi poeg ja mul pole tarvis kelleltki vastu võtta ei nõuandeid, raha ega nime.” Pilguks kerkis mu tähelepanu keskpunkti don Fabio kuju. “Ja mis inimene üldse oli see minu nõndanimetatud kadunud isa, kes õige mehe näoga karjusehüttepidi käis ja häbiraasugi ei tundnud …?” […]
“Elamata elu”
Romaan. “Märt Hiimer ärkas käriseva, plekise kellahelina peale ja sirutas unisena, poolkinniste silmadega käe väikese laua poole, et kella vaigistada. Pärast kellatilina katkestamist jäi ta veel mingisse lodevasse pool-unne, kissitas siis unesegasena silmi ja ta pilk peatus akna ette kardinaks asetatud valge voodilina vasakpoolsel küljel – ühel suurel, mustal, haralisel täpil, mis väljast läbi lina […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Kaotatud linn”
Romaan, pühendatud kõigile minu sõpradele Viinis Autori sõna: Suurem osa selle romaani tegevusest leiab aset Viinis käesoleva sajandi kolmekümnendate aastate algul. Ma olen lubanud endale vabaduse kohtade, nimede ja kuupäevade kasutamisel; mõningad Viini tänavad on minu leiutatud ja esineb mõningaid anakronisme. Näiteks raadiosaated üle Atlandi ei alanud tõeliselt nii vara, kui mina sellele viitan ja […]
“Ma nägin üht tüdrukut”
Liisa luuletused ei jäta lugedes üleüldse ei algaja ega isegi mitte noore inimese luule muljet: ei leia siit romantilist õhkamist lillede ja liblikate poole ega esimese armastuse valu. Selle asemel vaeb tüdruk kaljulepiklikult vahetul moel ühiskondlikke probleeme, räägib elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest. – Peeter Helme (Eesti Ekspress, 10.01.2011) Liisa Kams (s. 1995) […]
“Jah, Sa suudad!”
Kaalujälgijate rühmajuht jagab teiega 22 aasta tõekspidamisi, innustust ja nõuandeid. Aastaid kahjustas Rosalie Kaufmani liigsöömine ta enesest lugupidamist ja ohustas ka tervist. Siis leidis ta kaalujälgijad. Kaks aastakümmet hiljem on ta ikka tookord kaotanud 22 kilo võrra saledam ning aidanud kaalujälgijate rühmajuhina lugematutel teistel sedasama saavutada. Selles innustavas raamatus jagab ta oma kogemusi, arusaamu ja […]
“Mustamäe valss”
Oli Brežnevi aeg, kui kempsupaberit jagati leti alt. Valge vihik maksis kaks kopikat, kilo leiba kümne kopika kanti, aga pildiga kilekoti eest küsiti viis rubla. Banaanid tulid müüki vaid olümpianädalaks ning keegi ei teadnud, et Pepsi-Colat juuakse külmalt. Harilik arvuti täitis kaks parajat tuba. Nende aastate Tallinnas, täpsemalt ühes Mustamäe mikrorajoonis kasvas ja avastas elu […]
“Taevas ja maa”
See on lugu lapsest, kes kasvab kirikuõpetaja peres 1950.-1960. aastate Nõukogude Eestis, kus inimene arvab end olevat kõigevägevama ja usku Jumalasse peetakse igandiks helgesse tulevikku tormaval teel. Hoolimata sellest peaks kirikuõpetaja peres sündinu justkui enesestmõistetavalt jagama maast madalast oma vanemate tõekspidamisi. Miks olen sündinud just niisugusesse peresse sellises riigis? Miks peab meie pere rändama ühest […]
“Peeter Simm. Eesti filmi partisan”
“Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kelle relvaks on konservikarbi kaas.” Režissöör Peeter Simm.
“Voonakeste vaikimine”
USA kirjaniku Thomas Harrise tegelane dr Hannibal Lecter on antikangelane, kes on ühtaegu nii õilis kui loomalikult metsik. Ta on sarimõrvarist inimsööja, kes võitleb kurjusega kurjuse vastu. Või nagu Lecter seda oma kuulsaima kehastaja, Sir Anthony Hopkinsi suu läbi on öelnud: «Kui niikuinii sööma peab, siis miks mitte süüa pahasid?». /…/ Loe lähemalt: https://www.postimees.ee/1638695/hannibal-lecter-on-paljastatud […]
