“Maailmateater. Kaartide põnev sünnilugu”
„Maailmateater. Kaartide põnev sünnilugu“ on raamat maakaartide ja atlaste ajaloost. Vaimustavas jutustuses teadusest ja maailma kujutavatest piltidest, kunstist ja tehnikast, võimust ja ambitsioonidest, praktilisest vajadusest ning tundmatuid maid puudutavatest kaugetest unistustest viib Thomas Reinertsen Berg meid kiviaja inimeste müstiliste sümbolite juurest tänapäeva GPSi ja Google Earthini. Teel kohtame visionääridest geograafe, vapraid maadeavastajaid ning kaardiajaloo tundmatuid […]
“Aafrika jaht”
N. Gumiljovi (1886–1921) teavad paljud lugejad kui väljapaistvat vene hõbedase ajajärgu poeeti. Ent Gumiljov on kirjutanud ka isikupärast proosat. Need novellid, jutustused, olmekirjeldused on seotud peamiselt tema intensiivsema, seiklusliku eluperioodiga ja neis esineb ta ühtaegu kui filoloog, geograaf, ärimees, ohvitser. Proosapalade temaatika on lai ning samas ootamatu, ulatudes piibliteemadest ja kirjanduse suurkujudest isikliku elu seikadeni […]
“Inimsüda ajalugu”
Inimsüda on aastasadu meile tabamatuks jäänud: arusaamatu judisev mass, mida on peetud tunnete äratajaks, hinge asukohaks. Kardioloog ja menuautor Sandeep Jauhar kirjeldab raamatus „Inimsüda“ veel hiljuti kehtinud tabude murdmist, mis on viinud elumuutvate protseduuride väljatöötamiseni. Vaheldumisi ajaloolisi võtmesündmusi ja omaenese tööga seonduvaid episoode kirjeldades jutustab Jauhar meile värviküllase ja paljudele siiani tundmatu loo arstidest, kes […]
“Kolmteist kuud”
Will Cooper on varakult orvuks jäänud. Kui ta saab kaksteist aastat vanaks, müüvad onu ja tädi ta kaupmehele selliks ning ta saadetakse tšerokii-indiaanlaste maadele pidama kaubapunkti. Tšerokiide pealik Karu lapsendab ta ja Willist saab suguharu täieõiguslik liige. Kuna ta elukäik põimub tihedalt tšerokiide saatusega, viivad kohustused teda mehepõlves nii Washingtoni võimukoridoridesse kui ka Ameerika kodusõtta, […]
“Kalev läbi sajandi. Võimlemine. Neljas raamat”
(Raamatus on eelmise omaniku nimi ja ostukuupäev) 24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes erinevalte aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks.
“Tallinna kalmistud – rahva pärand”
Olen kasvanud üles võõrsil, sest lahkusime Eestist 1944. aastal, seepärast vaatan ma siinseid kalmistuid välismaalase vaimustusega. Aga kuna olen sündinud Tallinnas, siis tundsin, et need on ka minu kalmistud, ja mul tekkis soov koostada nendest raamat. See raamat on mõeldud tallinlastele, et neil oleks üks pildiraamat kalmistutest, kuhu on võib-olla maetud nende omaksed ja sõbrad. […]
“Kuldsed kuuekümnendad. Tartu tudengi mälupildis”
Eesti ajalookirjanduses puudub terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke). “Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis”… Võib küsida, mida oskas üks tudeng – […]
“Ajaloo kurikuulsaimad piraadid”
Piraadi nimetus täidab meremeeste meeled alateadliku õudustundega; on vähe teemasid, mis tekitas inimkonnas rohkem uudishimu kui sääraste inimnahas pesitsevate koletiste pöörased seiklused, nurjatused ja saatanlikud eluteed. – Charles Ellms, “The Pirates Own Book” (“Piraatide oma raamat”)
“Konkistadoorid”
Detsember 1534 heiskab “Santa Trinidad” Hispaanias purjed. Pardal on ka kaheksateistkümneaastane Burkhardi Ansorg, kes tuleb koos oma perega Saksimaalt, et minna Uude Maailma õnne otsima. Kuid Venetsueelasse saabumine on troostitu. Nii lähebki Burkhardt lõpuks konkistadooridega pikale ja vaevarikkale retkele, et otsida saladuslikku kullalinna Eldoradot. (Raamatu lehed on kollased juba)
“Liilia märgi all I-II. 2 raamatut”
Prantsusmaa, 15. sajandi algus. Pärast ligi sada aastat kestnud sõda Inglismaaga äratab Jeanne d´Arc oma maal otsustavaks võitluseks. Tema kõrval ratsutab Must Rüütel Gilles de Rais. Põlisest Bretagne´i aadlisuguvõsast pärit, Prantsusmaa marssaliks ülendatud Gilles de Rais (1404-1440) on viimaseid säravaid rüütliisiksusi keskaja loojakul. Päratult rikas, vapper, lugupeetud. Ent välise hiilguse taga peitub kahe näoga Januse […]
“Komplekssüsteemid ehk Tervik on suurem kui osade summa”
Ajalugu kulgeb mööda tasast rada, kuni teda raputavad murrangulised sündmused. Peopesast liiva libistades kuhi kasvab, kuni vajub järsku kokku. Liblika tiivalöök võib vallandada maailma kuklapoolel orkaani. Aktsiaturud kõiguvad vaikselt, kuni neid tabab krahh… Need ja paljud teised näited viitavad komplekssüsteemi nähtusele. Raamat viib lihtsale teerajale keerukasse maailma, kus autorid avavad mitmekihilisi seoseid looduse ja inimsuhete […]
“Rooma kirjanduse antoloogia”
“Rooma kirjanduse antoloogia” ülesanne, nagu talle eelnenud “Kreeka kirjanduse antoloogia” omagi, on tutvustada eesti lugejale emakeelses tõlkes antiikkirjanduse suurteoseid: ehkki mõeldud eeskätt õppevahendiks ülikoolile, on ta adressaadiks siiski hoopis laiem üldsus. “Rooma kirjanduse antoloogia” väljaandmise plaan küpses juba eelmise antoloogia koostamise käigus TRÜ klassikalise filoloogia ja Lääne-Euroopa kirjanduse kateedris prof. V. Alttoa ja dots. R. […]
“Peotäis mulda, lapike maad”
Käbi Laretei on sündinud 1922. aastal Tartus poliitiku ja diplomaadi Heinrich Laretei tütrena. Eesti saatuseaastad, mis sundisid perekonna pagulusse, panid aluse Käbi Laretei muusikukarjäärile. Tuntud pianistina annab ta kontserte terves maailmas. Hiljem sugenes vajadus väljendada oma taotlusi muusikas ka sõna abil, ja 1970. aastal ilmus tema sulest raamat “Kellele ma mängin?” (Vem spelar jag för?). […]
“Seitsme lukuga suletud raamat III”
Voldemar Kurese päevaraamatute kolmas köide algab aastaga 1953. Jätkub eesti pagulaskonna elu kajastamine 1950-ndate esimesel poolel, vaatepunktiks “raudse eesriide tagusele” kodumaale vastanduv läänelik Rootsi. Lisalugudena on avaldatud valik Voldemar Kurese artikleid. Raamat sisaldab fotomaterjale. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Seitsme lukuga suletud raamat V”
Valmis on saanud Voldemar Kurese päevaraamatute viies ja viimane köide (esimene neist ilmus aastal 2006). Vaatluse all on ajavahemik maikuust 1956 detsembrini 1959, mil Kuresel täitub 66. eluaasta. Lehekülg “Stockholms-Tidningen Eestlastele” lõpetab ilmumise. Pooleldi pensioneerunud Kurese ajakirjanikutöö jätkub vabamas vormis, avaldamiskohaks saab peamiselt Stockholmi “Eesti Päevaleht”. Korduvalt jutuks võetud mälestused ei ilmu kunagi ja nende […]
“Seitsme lukuga suletud raamat IV”
Kurese päevaraamatute neljas köide vaatleb tema enese ja välis-eesti kogukonna elukroonikat septembrist 1954 kuni aprillini 1956. Lisaks kohtutakse Rootsis ringreisil viibiva Georg Otsaga ja Soomest saabunud Juhan Tuldavaga, saades neilt teateid Eestisse jäänud või küüditatud kultuurirahva, samuti omaenese sugulaste kohta. Päevamärkmetele on lisatud Kurese Rootsi “Eesti Päevalehes” ilmunud kirjutisi hilisematest aastatest, mil tema põhitöökohaks olnud […]
“Seitsme lukuga suletud raamat II”
Voldemar Kurese päevaraamatute teine köide algab aastaga 1951. Raamat kajastab eesti pagulaskonna aastaid 1950-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil “raudne eesriie” kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted äärmiselt pingestatud. Raamatus on ka fotomaterjali. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Maajumala poig”
Folkloristi, lingvisti ja diplomaadi Oskar Kallase “Maajumala poig” on oma kokkuseatuselt pisut erinev teistest Eesti Mõtteloo sarja raamatutest. Siin on Kallase humoorikad päevikumärkmed, tema kirjeldus oma varasest noorusest, kust on alguse saanud ka autori hilisem huvi arhiivinduse vastu. Käesolevast köitest leiab ka Lutsi maarahva tutvustuse. Oli ju Lutsi eestlaste avastamine ja uurimine üks Oskar Kallase […]
“Mida inimesed õpivad”
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge […]
