“Muinasjutte”
Zacharias Topelius sündis 14. jaan. 1818. a. Kuddnasi mõisas Uusikaarlepyy linna lähedal, kus tema isa töötas arstina. Kutsetöö kõrval leidis isa aega ka rahvaluule kogumiseks. Poiss tegeles tublisti spordiga, ta suusatas, uisutas, ratsutas, sõudis, käis kalal. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba üsna varakult. Oma esimese luuletuse kirjutas ta seitsmeaastasena. Esimese õpetuse sai Topelius koduõpetajalt. […]
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Nähtamatu. Inimjumalad”
/–/ Arnold Bennett märkis romaani “Nähtamatu” kohta: “Wellsi jõud peitub selles, et ta ei esine mitte ainult teadlase, vaid ka inimkarakteri, eriti kui on tegemist ebatavalisega, üllatavalt andeka uurijana. Ta ei anna mitte ainult suurepärast kirjeldust teaduslikust imest, vaid paigutab selle samal ajal mingisse kolkakülasse. Ta tungib peale nii rindejoonel kui ka tagalas, kuni te […]
“Tuntud tubased mängud”
Mänguentusiastid ja hobimängijad võivad rõõmustada – inimesed tegelevad taas omaenda meelelahutuse korraldamisega. Pokkerimäng on epideemiline ning mänguklubid tõusuteel. Lõbutsege koos oma partneriga – või sõprade seltskonnaga -, mängides mänge malest “Twisterini”. “Tuntud tubased mängud” on hea vanamoodne raamat enam kui 100 kõigi aegade tuntuma mängu (ja nende variantidega), mis aitab teie igavuse alatiseks minema peletada. […]
“Üksildane Jüri”
Raamatu eesmärgiks on tutvustada mõningaid liike, kelle oleme kaotanud, kes on meilt napilt nägemata jäänud, keda “alles eilsest peale” – üleilmastumise algusest ehk Kolumbuse retkedest möödunud 500 aasta jooksul – enam maakeral ei eksisteeri, vaid kes on hävitatud ja välja surnud. Kuidas need loomad elasid? Miks neid enam ei ole? Miks nad kadusid alles hiljuti? […]
“Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus” 1. osa
Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D.H. Jürgensonile ja teistele 1833-1866. [—] Mul on kahju, et Sa oma ilusa lauludekogu kasutult seista lased. Hoopiski kõnelemata poeetilisest väärtusest, on laulud meil tähtsaks keelevaraks, eesti keelega on aga lugu väga halvasti. Viimasel ajal olen ma palju selle üle järele mõtelnud, kuidas küll oleks asja kõige parem korraldada, et rahvajutte […]
“Olin välisministriks Talvesõja ajal”
“Olin välisminister Talvesõja ajal”. Soome välispoliitika riigi iseseisvuse algaegadel oli kobav, enne kui see leidis endale õige tee. Algul oli Saksa poole suundumine tugevaim. Esimese Maailmasõja lõppedes Saksamaa kaotusega pöörati suundumine läände. Ei kestnud siiski kaua, kui erapooletu hoiak märgati olevat väikeriigile kindlaimaks välispoliitikaks. Seda mõjutas enne kõike vajadus hoiduda konfliktide tekkimisest idanaabri Nõukogude Liiduga. […]
“Kubja ürditalu ravimtaimed”
See raamat räägib ravimtaimedest – nendest, mis praegu Kubja talu põllul ja aias kasvavad, ning nendest, mida oleme kunagi kasvatanud. Loomulikult pole unustatud ka neid kasulikke taimi, mis vabas looduses põllupeenral või metsaservas kasvavad. Et lugu liiga pikk ei saaks, on lähema vaatluse alla võetud vaid sadakond taime – need, mis on ühteaegu kasulikud tervisele, […]
“Lavalood lastele”
Sisukord: – Jumpovaari – Pahupidipolka + (noodid) – 1×1=4 + (noodid) – Igaüks otsib armastust ehk vöödiline hobune – Delfiinia – Kastanipoiss ja käbitüdruk + (noodid)
“Dädä Gorgudi raamat”
Aserbaidžaanide eepos. Prohveti aastasajal oli Bajati hõimus üks Gorgud-ata nimeline mees. Too mees oli oguuside hulgas teadjaks – kõik, mis ta ütles, läks täide. Tulevaist aegadest jutustas imepäraseid asju. Kõigevägevam pani ta südamesse innukust…
“Kolm oma elu laulikut. Casanova, Stendhal, Tostoi”
Austria kirjaniku, biograafilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud Casanovale, Stendhalile ja Lev Tolstoile. Esseed kuuluvad sarja “Maailma ehitusmeistrid”, milles autor jälgib loomingulist vaimujõudu maailmaajaloo oluliste inimtüüpide kaudu.
“Martha F.”
Kõik lõigud Freudi biograafiates, mis on pühendatud tema abikaasale Marthale, on ühe vitsaga löödud. Enamasti räägitakse kõige rohkem kirest, mis Marhta temas esile kutsus ja mis väljendub umbes tuhandes nelja kihlusaasta jooksul saadetud kirjas, samas kui sellele järgnenud viiskümmend kolm abieluaastat on kokku võetud mõne reaga. Nagu see Ernest Jonesi järelehüüe eeskujulikule abielunaisele, kes suri […]
“Salka Valka”
Nimeka islandi kirjaniku (s. 1902), Nobeli preemia laureaadi (1955) romaan õrnahingelisest, kuid tahtejõulisest tütarlapsest, kes ühel tormisel talvepäeval koos emaga kõrvalisse, mahajäetud kalurikülla saabub ja end seal vähehaaval maksma paneb.
“Kliment Vorošilov”
Raamat annab ülevaate väljapaistva nõukogude riigi- ja parteitegelase, Nõukogude Liidu marssali, kahekordse Nõukogude Liidu kangelase ning sotsialistliku töö kangelase Kliment Vorošilovi elust ja tegevusest.
“Eesti heliloojad ja muusikateadlased”
Biograafiline leksikon Autorite kollektiiv: H. Aumere, H. Kõrvits, A. Loo, M. Oja, V. Ojakäär, V. Paalma, O. Tuisk, H. Tõnson, A. Vahter (koostaja)
“Nähtamatud valitsejad”
… 1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna “sõbraliku” riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi – terroristid ja ühe Hispaania-“sõbraliku” lääneriigi töötajad! Lääne eritalituste endise agendi raamat […]
“Jutustusi”
Sisukord: Saateks. Arst ja tema lahutatu. Sõprus. Tõusud ja langused. Puuraiuja. Tsaddiki surm. Meie nägevad silmad. Veskiomanik ja mölder. Surmatants ehk “armastatud ja mõnukad”. Rahu. Nendest, kes naeravad ja räägivad tühje jutte. Taeva avitus. Toora valgus. Väljatõugatu. Oma südamega. Sõnaseletusi. G. Šolem: Š. J. Agnon – viimane heebrea klassik?
“Arve Jomm”
Meheaastad. “Padi nüüd üksi!” Mees sõdurisinelis ei taipa. “Padi, padi!” näitab agar kaaslane uksest välja. Goori unenäkku lõikus toaukse avanemiskriuks. Ja sõnadki tundusid nagu unenäos. Aga teeb silmad lahti, näeb: tädipoeg Arve maadleb sõduriga. Kust tema koju sai! Ta on ju … /—/
“Maa-aluses riigis”
/—/ Miks ma õieti läksin Seitsme ava koopasse? Pole kahtlust, et seiklused tõmbavad mind. Kuid oleks võinud natukenegi mõelda, kurat võtaks! Hagenbecki on siiski kergem mõista. Tema teadis, mille nimel riskeeris tiigrite keskel. Kui oleks mingi aare selles neetud augus … Kuid midagi tuleb öelda, kui küsitakse, mis mind sinna kiskus, misk karst mulle huvi […]
“Kui seda metsa ees oleks”
Oma uues luulekogus on luuletaja temale harjumatult groteskne ja aforistlik, mõnusa irooniaga elu- ning kunstinähtusi jälgiv, ta sõnum jääb tihti jäämäelikult sügavamale peitu.
