“Jäine veri”
Cleary on Põhja-Carolinas vaikne väikelinn, kus kuritegevus piirdus tavaliselt liikluseeskirja rikkumisega. Kuni siiani. Kahe aasta jooksul on kadunud neli naist. Paika, kus neid viimati nähti, tähistab sinine pael. Nüüd kaob veel üks noor neiu jäljetult. Lilly Martin põgeneb läheneva lumetorni eest. Tema auto libiseb jäätunud teel ja sõidab metsast äkki välja ilmunud mehele otsa. Lilly […]
“Tulilind”
Ethan Brown, härrasmehest rantšopidaja, hariduselt jurist, kes tunneb end kodus nii hästi oma raamatute keskel kui ka kauboide hulgas, on kihlatud kodukandi rikka maaomaniku tütrega ning saavutamas seda, millest on kogu elu unistanud ja mille nimel tööd rüganud. Siis astub tema ellu viiulikunstnik Anette Zeldin ja nende vahel puhkeb kirglik armastus, mis seab ohtu mehe […]
“Segiaetud voodi”
Taamal merel liugles täies purjes jaht ning tänu kogemata kombel Jolye´t villast leitud võimsale binoklile nägi Edouard profiilis Beatrice, kelle huulte külge oli end imenud keegi noormees. Beatrice oli käed mehe päikesest põlenud kuklal kokku sõlminud ja naeratas, ta ihu oli kuldpruun ja nõtke, ta juuksed lehvisid tuules, ta oli väga ilus. Nüüd vallandas mees […]
“Ekke Moor”
“Ekke Moor” on lugu enese ja armastuse otsimisest ja leidmisest, rändamisest läbi suve, läbi elu. Igaüks peab selle tee ise läbi käima, selge see. Et süda rahu leiaks, tuleb maha käia pikad teed.
“Henriku Liivimaa kroonika”
Tõlkinud Richard Kleis Toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel … Kroonika sisuks on jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest ristiusustamisest. Sellele põhiteemale on kõik allutatud. Henrik jälgib ainult Riia kiriku võitlust ja võitu paganate ning kõigi neitsi Maarjale pühendatud maa vaenlaste vastu. Tema käsituses on see õiglane sõda paganate vastu. Ristisõdade-aegne religioosne filosoofia kasutas kirikuisa Augustinuse […]
“Põhjasõja sündmuste jälgedel”
1960. aastal möödus Põhjasõja võitluste lõppemisest Eesti territooriumil 250 aastat. Et neid ammumöödunud sündmusi käsitlev eestikeelne kirjandus on üpris kasin ja bibliograafiliseks harulduseks muutunud, siis on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum koostanud selle murrangulise ajastu tutvustamiseks käesoleva albumi, mis püüab anda ajaloohuviliste laiemale ringkonnale kokkuvõtliku ülevaate ajajärgu põhiprobleemidest ja tähtsamatest sündmustest ning illustreerida seda rohke […]
“Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg”
Aastail 1952-1972 oli ta “Jõu” Kesknõukogu instruktor, organiseerimise osakonna juhataja ning Kõrgema Sporidmeisterlikkuse Kooli direktor. 1971-1974 oli Eesti Tõsteföderatsiooni esimees. 1973-1979 tööta Eesti Spordikomitee tõstmise vanemtreenerina, aastail 1985-1992 oli Tallinna 54. keskkooli direktor. Seejärel töötas kuni 1997. aastani Tallinna Haridusameti koolide inspektorina. 1997. aastast on ta Eesti Spordiveteranide Liidu peasekretär. Raamatus on pühendus.
“Eesti tuletornid. Fakte ja meenutusi”
Teine, täiendatud trükk Raamatus antakse ülevaade tuletornidest ja nende ajaloost kaugest minevikust alates. Eesti tuletornide kirjeldus algab XVI sajandist ja ulatub kaasaega. Tuuakse huvitavaid andmeid meie ranniku sadamatest, päästejaamadest ja merendusala inimestest. Raamat pakub huvi laiale lugejate hulgale, eriti aga merendus- ja ajaloohuvilistele.
“Keegli- ehk veeremängu areng Eestis”
Käesolev Toimetiste 8. number on sündinud Eesti Spordimuuseumi XV teatmematerjali kogumise võistlusel 1992. aastal auhinnatud (III koht) töö – Aavo Miidla koostatud “Keeglimängu ehk veeremängu areng Eestis” põhjal. Mõnevõrra kohendas ja täiendas teksti Eesti Veeremängude Liidu sportkeegli sektsiooni president Kaido Kirs, kes nägi ka palju vaeva olemasolevate illustratsioonidele asjakohase lisa otsimisel. Toimetaja ei pidanud võimalikuks […]
“Maadluse õpetamine ja treening”
Viimastel aastatel on tunduvalt tõusnud maadlusspordi massilisus ja spordimeisterlikkus nii meie vabariigis kui ka Tartu Riiklikus Ülikoolis. See tingib ka senisest suurema kaadrite vajaduse treenerite ja eriti ühiskondlike instruktorite osas. Seoses sellega, et maadlusspordi alal on väga vähe eestikeelset kirjandust, on käesolev brošüür “Maadluse õpetamine ja treening” väga vajalik maadlusspordi treeneritele ja ühiskondlikele instruktorite ning […]
“Läänemeri muutustes”
Meri ja rannarahvas on lahutamatud. Ka meie, rootslased, elades ühel Atlandi ookeani poolsaarel, oleme ikka merd omaks pidanud. Aastasadade jooksul on meil olnud rõõmu ja tulu puhtast ja produktiivsest merest. Veel hiljuti arvasime, et meri on ääretu ja võib lõputult vastu võtta kõik meie heitmed. Suur osa sellest, mida me suuname jõgedesse ja atmosfääri, jõuab […]
“Navitrolla. Kunstnik Navilt ja Trollast”
Raamatuga “Navitrolla – kunstnik Navilt ja Trollast” soovib kirjastus Revelex anda võimaluse heita pilk müütilise kunstniku Navitrolla maailma. Proovisime leida vastused küsimustele, mis Navitrolla ande kummardajaid aastaid on painanud, tahtsime näidata salapärast teed, mida käies on vormunud erakordne isiksus ja looja. Ivo Parbuse poolt juhitud kolme vestluse põhjal sündinud raamat ei sisalda rohket faktoloogiat, siin […]
“Eesti laululinnud”
Käesolev raamat tutvustab kõiki kuni 1. oktoobrini 1971 Eestis kindlakstehtud laululinde, välja arvatud vareslaste sugukonda kuuluvad linnud, keda meil on 9 liiki. Lisaks autorite enam kui 20 aasta jooksul kogutud vaatlusandmetele on raamatu koostamisel kasutatud rohkesti erialases kirjanduses avaldatud andmeid ja mitmete teiste amatöörornitoloogide trükis avaldamata materjale. Teiste autorite andmete esitamisel viidatakse tekstis vastava töö […]
“Ravimtaimed looduses ja apteegis”
On õnn elada maal, kus muudavad elu põnevamaks neli nii erinevat aastaaega. Oodatud kevad, päikseline suvi, kirev sügis ja tuisune talv… Erinevad aastaajad ilmestavad rikast elusloodust, sealhulgas ka taimeriiki, kuhu on talletatud aastasadu siinmail kasvanud ja tarvitatud ravimtaimi. Juba pikemat aega rakendavad Euroopa ja USA võimsad farmaatsiafirmad tehnoloogiat, mille abil töödeldakse mõjuvaid ravimtaimi suupärasemaks ja […]
“Suur onu ja väike vennapoeg”
Eesti rahva muinasjutte ja muistendeid. Motiivid võetud M. J. Eiseni “Rahvaraamatust” (I-V) Illustreerinud V. Tolli II trükk
“Vanake Hottabõtš”
Raamatus “Tuhat üks ööd” on “Muinasjutt kalurist”. Kalur tõmbas oma võrgu merest välja, võrgus oli aga vasknõu ja vasknõu sees võimas võlur – džinn. Ta on selles nõus ligi kaks tuhat aastat vangis istunud. Too džinn oli tõotanud, et teeb õnnelikuks selle, kes ta vabaks laseb: annab talle rikkuse, avab tema ees kõik maa aarded, […]
“Lindpriid ja teised”
On Eestimaa suvi aastal 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. […]
“Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus”
“Keskaja kirjanduse antoloogia” esimene köide pakub tõlkenäiteid Euroopa ladinakeelsest kirjandusest 4. sajandi lõpust 14. sajandi alguseni, kokku pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt. Teiste seas on esindatud Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Isidorus Sevillast, Alcuin, Anselm Canterburyst, Pierre Abelard, Bernard Clairvaux´st, Hildegard Bingenist, Thomas Aquinost, Bonaventura ja Iacopo Varazzest. Kuivõrd keskaja kultuuris puudus omaette mõiste “kirjandus”, siis […]
“Rööv”
Bertramil on ainult üks soov: näha neid jõhkraid jalgrattavargaid trellide taga. “Gümnaasiumijobud lasid ennast lihtsalt paljaks röövida, ei mingit probleemi,” pilkab Peter, kurjategija, kes loodab oma kambas karjääri teha. Ohtlik ja ebavõrdne kassi-hiire-mäng hoiab Peterit ja Bertrami pideva pinge all Põnev kriminull, nähtuna nii ohvri kui kurjategija pilgu läbi.
“Vesi elevantidele”
Kui äsja orvuks ja saatuse hoolde jäänud Jacob Jankowski suvalisele mööduvale rongile hüppab, satub ta friikide, petiste ja veidrike maailma. See on “Vendade Benzinide kõige imetlusväärseim etendus maailmas” – teisejärgulise rändtsirkusega, mis Suure Depressiooni tingimustes püüab end vee peal hoida, liikudes lõputult linnast linna ja andes igal õhtul etendusi. Jacob, veterinaariatudeng, kel peaaegu käes akadeemiline […]
