“Eesti laululinnud”
Käesolev raamat tutvustab kõiki kuni 1. oktoobrini 1971 Eestis kindlakstehtud laululinde, välja arvatud vareslaste sugukonda kuuluvad linnud, keda meil on 9 liiki. Lisaks autorite enam kui 20 aasta jooksul kogutud vaatlusandmetele on raamatu koostamisel kasutatud rohkesti erialases kirjanduses avaldatud andmeid ja mitmete teiste amatöörornitoloogide trükis avaldamata materjale. Teiste autorite andmete esitamisel viidatakse tekstis vastava töö […]
“Ravimtaimed looduses ja apteegis”
On õnn elada maal, kus muudavad elu põnevamaks neli nii erinevat aastaaega. Oodatud kevad, päikseline suvi, kirev sügis ja tuisune talv… Erinevad aastaajad ilmestavad rikast elusloodust, sealhulgas ka taimeriiki, kuhu on talletatud aastasadu siinmail kasvanud ja tarvitatud ravimtaimi. Juba pikemat aega rakendavad Euroopa ja USA võimsad farmaatsiafirmad tehnoloogiat, mille abil töödeldakse mõjuvaid ravimtaimi suupärasemaks ja […]
“Suur onu ja väike vennapoeg”
Eesti rahva muinasjutte ja muistendeid. Motiivid võetud M. J. Eiseni “Rahvaraamatust” (I-V) Illustreerinud V. Tolli II trükk
“Vanake Hottabõtš”
Raamatus “Tuhat üks ööd” on “Muinasjutt kalurist”. Kalur tõmbas oma võrgu merest välja, võrgus oli aga vasknõu ja vasknõu sees võimas võlur – džinn. Ta on selles nõus ligi kaks tuhat aastat vangis istunud. Too džinn oli tõotanud, et teeb õnnelikuks selle, kes ta vabaks laseb: annab talle rikkuse, avab tema ees kõik maa aarded, […]
“Lindpriid ja teised”
On Eestimaa suvi aastal 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. […]
“Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus”
“Keskaja kirjanduse antoloogia” esimene köide pakub tõlkenäiteid Euroopa ladinakeelsest kirjandusest 4. sajandi lõpust 14. sajandi alguseni, kokku pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt. Teiste seas on esindatud Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Isidorus Sevillast, Alcuin, Anselm Canterburyst, Pierre Abelard, Bernard Clairvaux´st, Hildegard Bingenist, Thomas Aquinost, Bonaventura ja Iacopo Varazzest. Kuivõrd keskaja kultuuris puudus omaette mõiste “kirjandus”, siis […]
“Rööv”
Bertramil on ainult üks soov: näha neid jõhkraid jalgrattavargaid trellide taga. “Gümnaasiumijobud lasid ennast lihtsalt paljaks röövida, ei mingit probleemi,” pilkab Peter, kurjategija, kes loodab oma kambas karjääri teha. Ohtlik ja ebavõrdne kassi-hiire-mäng hoiab Peterit ja Bertrami pideva pinge all Põnev kriminull, nähtuna nii ohvri kui kurjategija pilgu läbi.
“Vesi elevantidele”
Kui äsja orvuks ja saatuse hoolde jäänud Jacob Jankowski suvalisele mööduvale rongile hüppab, satub ta friikide, petiste ja veidrike maailma. See on “Vendade Benzinide kõige imetlusväärseim etendus maailmas” – teisejärgulise rändtsirkusega, mis Suure Depressiooni tingimustes püüab end vee peal hoida, liikudes lõputult linnast linna ja andes igal õhtul etendusi. Jacob, veterinaariatudeng, kel peaaegu käes akadeemiline […]
“Maarjamaa”
Tatu Vaaskivi (1912-1942) “Maarjamaa” sisaldab estofiilist soome kirjanikud ja kultuurikriitiku Tatu Vaaskivi nelja soojasõnalist Eesti-ainelist kultuurikirja 1937. aastast. Oma baroksete kirjeldustega pakuvad need huvitava kõrvalseisjapilgu toonastele Tartu reaalidele. Kogumikku on lisatud ka üks pikem erakiri, näide Vaaskivi kriitikaloomingus – arvustus Tammsaare “Tõe ja õiguse” V osa soomendusele (1935) – ja tõlkija põhjalik järelsõna. Loomingu Raamatukogu, […]
“Pööra pale armastuse poole”
Amanda Lindsay on alati olnud liialt kunsti süvenenud, et tunda puudust noormehest või seltsielust – kuni silmapiirile ilmub kena Jordan Michaels. Taskuformaat
“Tudengielu 101 ehk Bridget ja kiindumus”
Bridget ja Grant on sõbrustanud lapsepõlvest peale ning olnud andunud armastajapaar kogu keskkooliaja jooksul. Nüüd aga on nende plaan koos Seattle´i kolledžisse astuda Granti isa surma tõttu edasi lükkunud. Ainult ajutiselt. Bridget peab vaid ühe semestri üksi olema ning siis saavad nad jälle kokku. Isegi üksainus lahus oldud päev tundub igavikuna… kuni Bridget hakkab hoidma […]
“Kuulsate kunstnike armuelu”
Suur kunst toob esile kujutatava varjatud sügavused, kuid nii mõnigi kord on kuulsad kunstnikud pannud oma taiestesse tahtmatult iseenda isiksuse. Tänu sellele võime põgusa pilgu heita ammu surnud loomemeistrite elujanule ja argielu rõõmudele. Miks Picasso, Gauguin ja Augustus John ei leidnud seksuaalset rahuldust? Miks kinkis Van Gogh prostituudile oma kõrva? Cawthorne´i kirjanduslike seksportreede tarvis poseerivad […]
“Kaks vaadet marssal Mannerheimile”
Karl (Kai) Reinhold Donner (1888-1935) oli soome-ugri keeleteadlane ja antropoloog. Ta kaitses 1923. aastal doktorikraadi, kuid tema teadustöö jäi aktiivse poliitilise tegevuse tõttu lühikeseks. Aktivistide komitee sekretärina toetas ta jäägriliikumist ja oli aktivistide ajalehe Suunta peatoimetaja. Soome vabadussõja ajal tuli Kai Donner Stockholmist maapaost Mannerheimi staapi ning oli Soome ja Nõukogude Venemaa piiri komandant. 1934. […]
“Surematus”
Iha elada igavesti ja selle mõju tsivilisatsioonile. Stephen Cave’i “Surematus” annab tasakaaluka ülevaate erinevatest viisidest, kuidas ajaloo vältel on püütud surmaga toime tulla. Need viisid on kokku võetavad nelja suurde surematusnarratiivi – nelja kujutlusse selle kohta, kuidas surma oleks võimalik võita. Esimese narratiivicmoodustavad lood, milles otsitakse viise eluea lõpmatuseni pikendamiseks. Teise narratiivi keskmes on idee […]
“Ei mingit Baden-Badenit”
Leedu nüüdiskirjanik ei tunne aukartust ei ajaloo ega reaalsuse ees ning mängib oma teistsuguste tegelaste ja süžeedega, jättes lugeja lõbuks lakooniliste lühilausete tagamõtte otsimise ja tegelaste tegutsemismotiivide mõistatamise. Loomingu Raamatukogu 2-3/2014
“Kuningad. Näidend aastast 1343”
Nelja kuninga tapmine aastal 1343 on üks kummalisemaid sündmusi Eesti ajaloos. Miks oli kuningaid just neli? Mida nad õigupoolest valitsesid? Ja peamine: kuidas võisid nad nii kergemeelselt Saksa Orduga kohtuma minna? Nendest küsimustest näidend lähtubki. Aga see on ainult lähtepunkt. Loomingu Raamatukogu 1/2014
“Väike raamat suurest kunstist”
Lääne maalikunsti piltlik kokkuvõte. Raamat annab ülevaate Lääne maalikunstist selle esiajaloost kuni postimpressionismini. Rohkem kui 450 värvilist maalide, freskode ja mosaiikide reproduktsiooni esindavad kõiki olulisi stiile ja perioode. Läbi Euroopa esiajaloo, Vana-Egiptuse, Antiik-Kreeka ja Rooma jõutakse Bütsantsi ja gooti kunsti kaudu renessansi, manerismi, baroki, rokokoo, klassitsismi ja romantismi. Ülevaade lõpeb impressionismi ja eklektilise postimpressionismi, 20. […]
“Mary Poppins pargis”
Kõik seiklused, millest on juttu selles raamatus, võisid aset leida millisel tahes kolmest perioodist, kui Mary Poppins viibis Bankside kodus. Pean seda aegsasti rõhutama, et mõni lugeja ei arvaks, nagu oleks tegemist Mary Poppinsi neljanda külastusega. Ta ei saa ometi muudkui tulla, et siis varsti jälle lahkuda. Pealegi tasub meeles pidada, et kolm on õnnenumber. […]
“Majandusprotsesside modelleerimine”
Majandusprotsesside arengul on turumajanduse tingimustes suur isereguleeruv jõud, kuid ta vajab ka majanduspoliitilisele otsusele tuginevat arengu suunamist ja kavandamist. Katsetamine majandusega ilma kvantitatiivsete hinnanguteta ning nende aluseks olevate majandusmudeliteta võib sageli osutuda liiga kulukaks. Majandusnähtuste ja -protsesside arengu analüüsimisel ja kavandamisel on otstarbekas kasutada modelleerimist kui olulist võimalust tegelikkuse adekvaatseks peegeldamiseks, kusjuures mudelit võib käsitleda […]
“Rein Kaarepere. Saldo”
Minult on küsitud, mislaadi raamat on “Saldo” – on see ilukirjandus või teaduslik uurimus, on see Rein Kaarepere elulugu või Tartu Kommertspanga ajalugu, on see belletristika või dokumentalistika. Loodetavasti on ta kõike seda. Aga minu jaoks on “Saldo” ennekõike ajakirjandus. Aja kirjandus, sest ta räägib ajast – ajast, mis raginal murdus meie silme all ja […]
