“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus. “Juhansoni reiside” […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Keegi ei kuule meid”
/—/„Keegi ei kuule meid” tegeleb traditsioonilise probleemiga: mida teha olukorras, kus head valikud puuduvad? Vabatahtlikult sõjalise okupatsiooniga nõustumine tundub võimatu, vastupanu on aga juba ette hukule määratud. Oma romaanis ei vaatle Uibopuu seda küsimust mitte otsustajate, vaid n-ö väikse inimese perspektiivist. Väikelinna miljöö ja tegelastegalerii joonistuvad teoses meisterlikult. Ühelt poolt saab linnakesest lakmuspaber, mis peegeldab […]
“Jäälätted”
Üks eestlaste ajaloo võimsamaid tähtpunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni, mille tegi võimalikuks eestikeelse Tartu ülikooli loomine 1919. aastal. Kümme aastat hiljem astus Tartu ülikooli eesti ja üldist kirjandust õppima Võrumaa taluniku perest pärit Bernard Kangro (1910-1994), kellest sai tunnustatud kirjanik, armastatud luuletaja ja peamisi modernse eesti romaani arendajaid. Romaan “Jäälätted” (esmatrükk Rootsis 1958) kuulub Bernard […]
“Vaikne nurgake”
“Vaikne nurgake” on pealtnäha tavaline lutsulik lugu, kus tehakse nagu tööd ja nagu ei tehta kah, tehakse nagu nalja ja nagu ei tehta kah, just nagu rõõmutsetakse, riieldakse ja armastatakse, aga õieti ei riielda ega rõõmutseta, vaid lihtsalt aetakse juttu inimese kombel – ja mis see inimese elu muud on! –, vaadeldakse vahel rändavaid pilvi […]
“Sõja ilu ja valu”
Esimene maailmasõda 241 lühipeatükis. Esimene maailmasõda on paljude asjatundjate hinnangul üks pöördelisemaid meie kontinendil aset leidnud ajaloosündmusi. Sellest hoolimata on see “suur ilmasõda” aga paljuski unustusse vajunud. “Sõja ilu ja valu” jutustab, kuidas sõtta kistud ning sõjas ühel või teisel moel osalenud inimesed seda kogesid. Raamat põhineb paljuski sõjas osalenutest järele jäänud materjalil: kirjadel, päevikutel […]
“Koeratapja”
Poliitiline valskus avaldub pettusena intiimsfääris, arvab kirjanik Enn Nõu, kelle kohta on raske öelda, kumba ta rohkem naudib: kas rangelt füsioloogilist lahkamiskirjeldust või sellele peale loetavat ranget arstimoraali. „Koeratapja” (1988) on ajalooliselt avastuslikkuselt Nõu tähtsaim romaan. Esimest korda kirjanduses võetakse siin vaatluse alla Otto Tiefi valitsus, mis tegutses ainult viis päeva 1944. aasta septembris sakslaste […]
“Tuli tuha all”
Veidi enne 17. sajandi lõppu tabas Eestit üks ajaloo rängemaid näljahädasid, mida laiemalt teataksegi Suure Nälja nime all. Näljahäda tappis viiendiku tollasest maarahvast – 75 000 inimest. Seda Põhjasõja puhkemise eelset karmi aega on kirjanduses kõige tõetruumalt kajastanud Mait Metsanurk oma 1939. aastal ilmunud romaanis “Tuli tuha all”, mida vahel on peetud isegi kirjaniku kuulsaimast […]
“Risti riik”
Pilt on illustratiivne, müüdav raamat ei ole kileümbrises. Üks Eesti ajaloo pikemaid perioode, millest on üsna väha laiemalt teada, on nn orduaeg. See on Vana-Liivimaa aeg ehk ajajärk pärast Eesti ristiusustamist ja enne Liivi sõda. Just seda katab Arvo Mäe romaan “Risti riik”, üks väheseid siinset orduaega terviklikult käsitlevaid ilukirjandusteoseid. Romaani tegevus algab umbes 1200. […]
“Timukas”
Vene impeeriumi mõneks ajaks kõigutanud 1905. aasta sündmused olid ühtlasi Eesti iseseisvuse eelmäng. Neis osales nii linnas kui ka maal elavaid eestlasi, aga samavõrd puudutasid need baltisaksa paruneid. Parimaks tollase Eesti ajaloolis-rahvusliku õhustiku peegelduseks kirjanduses peetakse Edzard Schaperi romaani “Timukas” (Der Henker), milles autor vaatleb 1905. aasta sündmusi nii baltisaksa mõisnike, eesti talurahva kui ka […]
“Kuidas ära tunda manipulaatorit”
Ma juba ütlesin, et igaühes meist on manipulaator. Nüüd ütlen ma midagi veelgi hullemat: igaühes meist on mitu manipulaatorit. Elu erinevatel momentidel võtab kord üks, kord teine meie juhtimise enda kätte. Ent arvestage sellega, et nende seas on üks peamine – see tähendab, et igas inimeses on valitsevaks üks, temale iseloomulik manipulaatori tüüp. On see […]
“Uni”
Unehäired on üheks sagedamaks kaebuseks, millega inimesed arsti poole pöörduvad. Käesolev raamat tugineb põhjalikele meditsiinilistele uuringutele ning selle autor Brenda O´Hanlon selgitab une olemust ning tutvustab enamelvinud unehäireid. O´Hanlon annab ka praktilist nõu öise une parandamiseks, arutleb meditsiini ja teiste ravivõimaluste koosmõju kasulikkuse üle inimese enesetundele ja unele. Raamat sisaldab head nõu eelkõige neile, kel […]
“Kuulsuste klubi ristiretk”
Helen Fieldingi esimese raamatu tegevus algab keset Londoni kihavat ja säravat melu, kuid peagi toon muutub. Teose kangelanna Rosie Richardson pettub senises elus ja on tüdinud oma teletähest kallima truudusetusest. Ta sõidab Aafrikasse ja asub tööle põgenikelaagrisse, kuhu ta jääb neljaks aastaks. Siis aga tabab laagri naaberprovintsi näljahäda ning uute põgenike vool ähvardab tekitada tõelise […]
“Londoni armuke”
Vernon Pembrook võiks olla kes tahes tviidmantliga londonlane, kellele naised tänaval teist koda järele ei vaata. Ajalooõpetaja igavhall välisilme on siiski eksitav. Lastekodu direktrissi ja koolidirektori naise käe all karastunud vinnilisest poisikesest on kasvanud meisterlik armastaja, kelle kalender on kirju kohtamistest väikelinna prouadega. Oma abielus pettunud naistele pakuvad need hinnalised hetked intelligentse armukese seltsis naudingut […]
“Pilvedel hõljumas”
Kaks vananevat sõbratari võtavad üüriliseks noormehe, kes nende ellu saatuslikke muutusi toob. Üllatava lõpplahendusega romaan on mitmekihiline ja näitab inimloomuse keerukust. Henry Troyat, tuntud prantsuse kirjanik, on sündinud 1911. a. Moskvas armeenia päritolu vene kaupmehe perekonnas ja tema tegelik nimi on Lev Tarassov. Perekond lahkus Venemaalt 1918.a. ja asus elama Prantsusmaale. Henry Troyat on Prantsuse […]
“Inglinägu”
Eesti kirjandus elab ja areneb, raamatusõprade tähelepanu köidavad üha uued nimed! Olen õnnelik, et mul avanes võimalus “Kuldsule” väljaandes üksteise järel tutvustada kaht väga silmapaistvat noort kirjanikku – panna kaante vahele oma põnevate juttudega üheks meie leotavamaks ulmekirjanikuks tõusnud Indrek Hargla esimene raamat “Nad tulevad täna öösel” ning nüüd avaldada üliõpilase Maarja Oderi üllatavalt küps […]
“Sellised nad on… hispaanlased”
Ksenofoobia on seletamatu, kuid igati mõistetav võõrastekartus, milleks arvatavasti põhjuski olemas. Ksenofoobi käsiraamatud juurdlevad vähimagi aukartuseta rahvuste arusaamade ja tõekspidamiste üle ning urgitsevad nende hellades külgedes, püüdes sellele tõvele rohtu leida. Igaühel, kes püüab hispaanlasi mõista, tuleb kõigepealt tunnistada tõsiasja, et hispaanlased ei pea tähtsaks mitte midagi peale üleüldise lõbutsemise. Kui asi pole lõbus, siis […]
“Ja ära Kafkat unusta”
Selle raamatu pealkirja eest olen tänu võlgu Toomas Liivile. 2003. aasta suvel kinkis Toomas mulle oma luulekogu, kuhu kirjutas: “Heale kolleegile Toomas Raudamile! Läbilugemiseks! Ja ära Kafkat unusta!” Kiri on kirjutatud punase pastakaga. Kirjas on ka üks kirjaviga: juuli on kirjutatud ühe u-ga. Võimalik, et mingis keeles kirjutataksegi juuli ühe u-ga ja juuli suure tähega, […]
“Vulkaani jalamil”
1938. aasta november. Tähtede seis on pahaendeline. Maailm peab lühikest hingetõmbepausi enne suurt katastroofi. Mehhikos peetakse surnutepüha ja karnevali. Diplomaatilised suhted Mehhiko ja Inglismaa vahel on katkenud, konsulid on koju kutsutud. Kuid Geoffrey Firmin, endine Briti konsul väikeses Quauhnahuaci linnas, ei kavatsegi Mehhikost ära sõita. Miski ei hoia teda enam elu küljes kinni, sest ta […]
“Barbara Blomberg”
Vananev Püha Rooma Riigi keiser Karl V võrgutab noore neiu. Neil sünnib poeg, kes ema käest võetakse ja kelle kasvamist too vaid eemalt jälgida saab. Barbara armastab nii keisrit kui poega, aga teda ei peeta vääriliseks kasvatama keisri poega. Reformatsiooni ja katoliikluse vastuolud, tormilised sündmused Saksamaal, Hispaanias ja Madalmaadel ümbritsevad läbivat armastusliini. Romaan annab tõetruu […]
