“Printsess”
Pühendatud mitmele arstile, kuid üheleainsale halastajaõele. Halastajaõde on soome tüdruk. Ta on parim kõigi minu tuttavate tütarlaste seas. Nimetan teda printsessiks. *** See raamat on mulle sügavat mõju avaldanud. Printsessist ja ta haigusest antud pilt on ehtne ja selle ehtsuse jaoks on üksainus seletus: Gunnar Mattssoni allikad on tõelised ja need on talle väga lähedal. […]
“Kättemaks”
Romaani (“The Whittaker’s Wife”) tegevus toimub Lõuna-Aafrikas ja kirjeldab valgete rantšopidajate elu.
“Kaks vangi” I & II osa. 2 raamatut
Lajos Zilahy sündis 27. märtsil 1891. a. Nagyszalontas, Ungari Alamaa vaikses, igavas ja tolmuses linnakeses. Tema isa oli reformeeritud papp ja kandis tiitlit: literaat. Lajos oli alles kuueteistkümne-aastane, kui tema esimese luuletuse avaldas üks päevaleht. Ta valmistus juristiks ja omandas dr. jur.kraadi. Sõja puhkemisel sattus ta Komaromi, kust saatis lehtedele sõjalaule, mis äratasid Budapesti ülikooli […]
“Nõuanded koduostjale”
Eesti Kinnisvarafirmade Liit soovitab: “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu”. Eesti kinnisvara tavapraktika kohaselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid peaasjalikult kinnisvaraobjekti ehk kinnisvara omaniku huvide esindamisega. Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on suunatud kõikidele koduostjatele. Käsiraamat aitab samm-sammult läbi käia kõik uue kodu ostmisega seotud etapid alates vajaduste selgitamisest, kuni finantseerimise, lepingute sõlmimise, kindlustamise ja probleemide lahendamiseni. Tõnu […]
“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse. Paberkaaned puudu, kaaned defektiga.
“Režiim – see kõlab uhkelt”
See on nüüd triloogia kolmas raamat Eesti naiste kannatustee kirjeldusest Nõukogude okupatsiooni all. Algas see romaaniga “Kuradil ei ole varju” Tallinna Naistevanglas a. 1945. Teine osa, “Vägivallamaa” kirjeldas poliitvangide elu Vorkutas Stalini ajal. Käesolev teos kirjeldab naisvangide elu pärast Stalini surma poliitvangide eri laagris. See on kirjeldus rasekest ning lootusetult hallist laagrielust, kus ometi alati […]
“Minu sõja- ja vangilaagrimälestused”
Karli Kuke (sünd 1921) lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Tartu- ja Valgamaal. 1941.a juuli lõpus astus ta peale Punaarmeee mobilisatsiooni eest varjamist Valgamaa Omakaitsesse ja septembris vabatahtlikult Saksa armeesse, kus ta suunati suuskurkompanii koosseisus Venemaale idarindele. Märtsis 1944 saadeti ta Kehtna mõisas asuvasse Juhtide Kooli, mille lõpetas 30. juulil 1944 allohvitseri auastmes. Augustis järgnesid lahingud Emajõe […]
“Madonna Fiammetta eleegia”
Kui väita, et “Fiammettast” sai kujuneva uusaja esimene realismisugemeline psühholoogiline romaan, siis on see kindlasti õige, aga see ei ammenda teose kogu algupära. Ajastul, kui ühiskonna võimumehhanismid naise loovust räigelt maha surusid ning vaimulike hiiglaslik meesvägi ei väsinud ründamast loodust ja naissugu kui inimsoo patuelu pealätet, kirjutas Boccaccio “Fiammetta” – romaani, mille kujutuslik jutustaja otsast […]
“Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises”
Meenutusi aastatest 1941-1944. Uno Andrussoni (1916-2003) raamat seiklusrohkete meenutustega aastatest 1941-1944 on sarja “Aja lood” teine raamat. Esimeses osas satub autor 1941. aasta juunis kommunistliku võimu esindajatega vastuollu ja varjab end kuni sakslaste tulekuni Rannamõisa ja Merivälja tühjades suvilates, pääsedes tabamisest mitmel korral üle noatera. Teine osa algab septembriga 1941, mil Andrusson astub taasasutatud Eesti […]
“Salasõda Ardennides”
Detsember 1944. Liitlased uskusid, et võit on käega katsutav … kuni sakslaste ootamatu pealetung tabas nende vägesid ja ülemjuhatust täieliku šokina. Natsid olid tegutsenud liitlaste luure eest varjatuna ning koondanud kaks hiiglaslikku tankiarmeed, et liitlaste väed põrmu paisata. Ameeriklasi ja ka Eisenhowerit ennast tabanud peataolek tulenes hirmust Saksa langevarjurite ning liitlaste tagalasse tungivate Ameerika mundrit […]
“Hitler, Dönitz ja Läänemeri”
Kolmanda riigi viimane lootus, 1944-1945. “Howard Grieri mõtlema ärgitav töö kirjeldab Hitlerit sõja lõppfaasis ratsionaalsemana kui füüreri 1944.-1945. aasta otsuseid on tavaliselt kujutatud. Kasutades arvukaid allikaid ühendab autor sõjasündmuste ajaloo Wehrmachti ja Kriegsmarine strateegiliste eesmärkidega ja heidab uut valgust Skandinaavia ja Läänemere sageli alahinnatud tähendusele Hitleri strateegias. Autori analüüs ka Dönitzi uue allveesõja lubaduste mõjust […]
“Võitlused Läänemerel 1943-1945”
Möödunud on üle kümne aasta sellest, kui ilmusid Mati Õuna raamatud “Võitlused Läänemerel. 1941 suvi” ja “Võitlused Läänemerel. 1941 sügis kuni 1942. aasta”. On aeg liikuda sõjasündmuste vaatlusega edasi ja lugu lõpetada. Teie ees on Läänemere-võitluste kolmas ja viimane osa. Vahepealse aja jooksul on erinevates keeltes ilmunud suur hulk samale teemale keskendunud või seda riivamisi […]
“Eesti sõjaväe Pioneeripataljon”
Areng ja koostöö 1917-1940. 15. detsembril 1917. aastal moodustati Eesti rahvusdiviisis insenerirood, millest sai alguse Eesti sõjaväe pioneeriteenistus. Vabadussõjas tegutsesid eesti pioneerid Inseneripataljoni koosseisus ning kandsid nimetuse sapöörid. Sapööride peamiseks tegevusalaks oli välikindlustuste loomine meie rahvuspiiridel, mis hõlbustas Eesti territooriumi kaitse korraldamise Vabadussõja lõppetapil. 15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa […]
“Kes on kes William Shakespeare´i teostes”
/—/ Käesolevat teost piiritlevad suures osas faktid. See on mõeldud käsiraamatuks tohutu Shakespeare’i-kaanoni lugejale, kes soovib meelde tuletada, kus see-või-teine tegelane välja ilmub ja millist funktsiooni täidab. Kasutatud tekst pärineb köitest William Shakespeare: The Complete Works, mille toimetajaks on C.J. Sisson. Väljaanne on käepärane ja usaldusväärne, põhineb kaasaegsel tekstianalüüsil ning sisaldab mõningaid kasulikke ajaloolisi esseesid […]
“Järgmiseks”
“Järgmiseks” on hoiatusromaan, kuid – see on suhteliselt pretsedenditu – kuna autor pakub teose lõpus välja väga selge tegevuskava, võib seda teatud mõttes ka lahendusromaaniks lugeda. Teost läbib terav ühiskonnakriitika, põhilise sauna saab USA seadusandlus, mis võimaldab geenide patenteerimist ja inimkudede kaubastamist. Üsna puust ja punaselt tehakse selgeks, et tegelikult satub see vastuollu USA konstitutsiooni […]
“Krimijutud edasijõudnuile”
Käesolevast kogumikust leiate 5 hitchcocklikku, vähemal või enamal määral õudusrikast, erootilise alatooniga krimilugu. Lolita lollitab – Küünlakuu parim – Palgamõrvar kängurute maalt – 1001 minuti õudusjutud – Zenta ja nemad. Antud lugude üheski episoodis ei saa te osa politseinike igapäevatööst ega teistest õiguskaitseorganite jõupingutustest kurikaelte tabamisel. Lood lahenevad hoopis kuidagi teisiti … Kui olete nõrganärviline […]
“Seal, kus rukkiväli”
Selle loo keskmeks on ühe lapse maailmanägemine, mille lõhub järsku suur sõda. Minajutustaja on pärit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud nõiad ning alguse saanud legendid ja rahvapärimused, aga ka rahvuslik käsitöö, vanad pulmakombed, lõõtspillimäng, leelotamine, improviseeritud laulmine ja ainuomane kokakunst. Põlvest põlve on see edasi kandunud, sajandeid elus püsinud. Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber”
Kui ma Hardi Tiidusega tutvusin, meenutas ta vana tsirkusehobust. Sellist, keda enam ammu polnud harjatud-söödetud-joodetud nagu päevil, mil orkester mängis igal õhtul tušši ja lakka põimitud kuldsed lindid võbelesid aplausitormis. Kuid pruukis vaid prožektoritel süttida – jaa, Hardi oli sündinud artist, esineja, showman! Ta nautis esinemist ja tema esinemised olid nauditavad. Selles elurõõmsas mehes kobrutasid […]
