“Hukatus Mälaril”
Novellid: Viinapisarad. Võlur. Koerad. Hukatus Mälaril. Mõrd. Raamat üsna kulunud, nagu tolle ajastu raamatud ikka.
“Kuidas teie laps kõneleb”
Lastevanemaile ja pedagoogidele määratud brošüür lastel esinevaist kõnehäiretest ja nende kõrvaldamise võtteist.
“Ülemlaul”
Indrek Hirve värskes luulekogus leidub nii juba ilmunud kui uusi tekste, mida ühendab Hirvele läbi kogu ta loomingu väga oluline teema, armastus. Aga mitte ainult. Siia kogutud omalaadses läbilõikes tema loomingust, kus lembeteemaga põimub Hirvele samuti väga oluline meedium: muusika. Ning tema tekstile vilistatud viisijupp jääbki selle kogu lõpus justkui õhku võnkuma.
“Minu fotohaigus ja selle tagajärjed”
Kirja pannud Marii Karell. “Pehmelt öeldes kiskus hobi esimesel suvel hulluks kätte ära. Ostsin endale ratta ja kihutasin sellega kakssada kilomeetrit läbi, ehkki tegelikult sõitsin ainult kodust mõne kilomeetri kaugusele metsa ja tagasi. Vahel tõusin isegi hommikul kell kolm üles ja käisin enne hommikuprogrammi pildistamas. Nii kui töölt tagasi sain, vaatasin kodus kilavate silmadega ringi: […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Katselendur Tamm”
44 parimat proovisõitu. Raamatu kaante vahele kogutud “katselendude” valikupõhimõte on lihtne. Seiske kümme minutit Eesti kõige tihedama liiklusega ristmikul Liivalaia ja Tartu maantee ristumiskohas Tallinnas ning jälgige möödasõitvaid autosid. Suure tõenäosusega ei näe te selle aja jooksul ainsatki sõidukit, millega on selles raamatus proovisõitu tehtud. Ehk kui võrrelda kulinaariaga, siis ei paku katselendur Tamm kiirtoitu […]
“Kasulaps”
Nimeka lastekirjaniku järjekordne loomaluguderaamat, seekord koolinoorsoo keskmisele ja vanemale astmele. Kirjanik on võtnud vaatluse alla inimeste suhted loodusega. Avades loomade käitumist suunavate põhjuste ja nähtuste tagamaid, viib ta meid koduõuest tihedatesse laantesse, metsajõgede kallastele ja üksildastale soosaartele. Hoidudes otsesõnaliselt hukkamõistust, astub välja saagiahne ja kalgi südamega metsas liikuja vastu. Kuuest loost koosnevas jutukogus saadakse lähemalt […]
“Sügisjooniku seeme”
Käesolev kogumik sisaldab lühemaid ja pikemaid tundekasvatuslikke proosapalu kuni vanemas koolieas lugejale, põigates temaatikaga ka pisemate eluvaldkonda. Need rikka ja nõtke keelega tekstid on ositi käsitatavad proosaluuletustena või vähemalt luuleilmelise proosana. Kõik neid üsna avasa suunatusega palu liidab tervikuks autori ühtne maailmasuhtumine. (kaaned kulunud ja natukene soditud)
“Midagi head”
Igapäevatöö ja ajakirjandusharidus hoiavad mul nii tugevasti “jalad maas”, et minu jutud saavad alguse elust enesest. Piisab aga õigest meeleolust, et elus nähtut-kogetut vürtsitada tundega või maitsestada fantaasiaga – ja sünnib midagi, mis on ligilähedane kirjandusele. Vähemasti loodan, et on. Selle kogu 25 jutu tegelased on naised ja kõik, kellega nad on seotud: mehed, lapsed, […]
“Gulliveri reisid”
Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tagajärjel ta sattus Liliputimaale. Sel saarel on asunikud kuue jala asemel kuus tolli pikad ning nende teod, vaidlused ja võitlused näivad ülimalt naeruväärsed.
“Heureka”
Huvitavaid pisilugusid teadlastest ja teadusest. See teravmeelselt kirjutatud ja ülimalt huviga loetav raamat sisaldab rohkem kui 60 pisilugu teadusest ja teadlastest. Olles suurepäraselt loetav niihästi täppis- ja loodusteaduste entusiastidele kui ka tavalugejale, mahutab see rohkesti informatsiooni inimestest, kes on mänginud teaduse progressis olulise tähtsusega rolli – Galileost kuni Richard P. Feynmanini, annab teadmisi ka vähemtuntud […]
“Inimene ja taim”
Autoril oli ammu mõte kirjutada väike töö maakera taimkatte tähtsusest inimesele. Autor püüdis avada inimese ja taimeriigi vastastikuse seose eelkõige ajaloolises plaanis, alates meie eellastest pitekantropustest ja sinantropustest, ning juhtida jutu järk-järgult meie päevini välja. Peale selle pidas ta ainuõigeks iseloomustada mitte üksnes taimede puhtmateriaalset tähtsust inimesele, vaid rääkida, ehkki lühidalt, ka nende mõjust inimese […]
“Korporatsioonide rahandus”
Raamat hõlmab finantsjuhtimisega seotud põhiteemasid. Iga teema on püütud esitada tervikuna, millel on oma mõisteaparatuur, sisemised põhiseosed ja kõige iseloomulikumad kaasused. Rõhuasetus on märksõnade (põhimõistete) ja finantssituatsioonide analüüsil ning lahendamisel ulatusliku arvmaterjali alusel.
“Riigi sotsiaalmajandusstatistika”
Käesoleva õppevahendi eesmärk on abistada Tartu Ülikooli majandusteaduskonna üliõpilasi õppeaine “Statistika II” omandamisel. Selles antakse ülevaade riigi statistikasüsteemis tehtava statistikaalase töö olulisematest valdkondadest. Lähtutakse põhimõttest, et riigi sotsiaal- ja majanduselu kirjeldava statistilise teabe tarbija on riigi juhtimissüsteem. Oma juhtimisfunktsioonide edukaks täitmiseks vajab iga riik majanduse ja sotsiaalelu olukorra ja arengu kohta üksikasjalikku teavet, millel on […]
“Muistsed asulad ja linnused I”
Arheoloogiline kogumik. I osa Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Eesti ja vene keeles. Sisukord: Toimetuselt. От редакции. S. Tarakanova (Moskva), O. Saadre, Tallinnas 1952.-1953. aastal teostatud arheoloogiliste kaevamiste tulemusi. С.А. Тараканова (Москва), О.В. Саадре, Результаты археологических раскопок 1952-1953 годов в Таллине. H. Moora, Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s. Х.А. Моора, О результатах исследования […]
“Vanemlik hool”
Esimene tõeline naeratus. Esimene naer. Kirjeldamatu soojus, kui hoiate süles oma uinuvat tütart. Eriline rõõm, kui teie poeg ütleb esimest korda “ema”. Kuid lapsevanemaks olemine ei koosne ainult unustamatutest hetkedest, see on üks olulisemaid teekondi teie elus. Mida tähendab täiesti uue elu loomine? Mida te oma lastele õpetate ja mida te neilt õpite? Läbi ajaloo […]
“Hästivarjatud saladus”
“Tal oli kaasavara, nagu sa ütlesid, mida ta kavatses Wherwelli tuua? Ma muidugi ei tea midagi selle väärtusest, aga … Teed ei ole ju täiesti vabad inimestest, kellel võivad olla kurjad kavatsused …” “Tal oli neli meest, kes teda kaitsesid!” hüüatas Nicholas – see oli viimane valguskiir tema meeleheitlikes mõtetes. “Ja nad teadsid, mis tal […]
“Saladuslik reisija”
Sir Stafford Nye tuleb uimasena teadvusele ja avastab, et tema pass on varastatud. Ka pole jälgegi võluvast naisest, keda ta Frankfurdis kohtas ja kes oli Sir Staffordi palunud tema elu päästa. Kuid siin mehe mured alles algavad. Teda üritatakse kaks korda mõrvata ja nüüd otsib ta ise abi võõralt, kes enne temalt abi palus. Ta […]
“Salasahver”
mme galette, hiram, madis jürgen, tõnu kaalep, kalev kesküla, epp maria kokamägi, imre kose, andres maimik, rein pakk, rain pikand, linnar priimägi, kerttu rakke, peeter sauter, mati unt, tanel veenre gurmaanidele ja raamatugurmaanidele Gurmaan peab kümblema. Kurgid silmadele ja porgand kõrva. Lillepiim näole. Banaalne oleks toitu suhu pista. Pigem osa saada nina, kõrva, silma, saba […]
“Vana laps”
… ja teisi jutte. /—/ Erpenbecki huvitab ühiskond ja tema toimimise ebatäiuslikkus. “Vanas lapses” on ta selleks loonud tegelaskuju, kes kujutab endast võõrkeha ja kes suudab seetõttu vaadelda väljast seda, mida muidu peetakse normaalseks. Selles mõttes on “Vana laps” võti teiste, kogumikust “Nipsasjad” pärit lugude juurde. Need kõik käsitlevad vaatlemist ja meenutamist. “Vana laps” on […]
