“Paradiis”
Alberto Moravia jutustustekogu võiks tinglikult nimetada ka naiste “Paradiisiks”, sest kolmkümmend neli (siin kolmteist) naist räägivad selles iseendast. … Loomingu Raamatukogu 9, 1986
“Alumiiniumikuninganna”
Alles mõni aeg tagasi, 11. detsembril 1994. aastal, kui puhkes esimene “tšetšeeni sõda”, elas Tšetšeenia pealinnas Groznõis peaaegu pool miljonit inimest. Enamasti venelased. Ülejäänud olid tšetšeenid, ingušid, juudid, aserbaidžaanlased, armeenlased ja teised Kaukaasia rahvad. 1999. septembris algas teine “tšetšeeni sõda”. Vene õhujõud pommitasid Groznõid korduvalt; novembris ületasid Vene väed Tšetšeenia piiri. Sajad tuhanded inimesed põgenesid […]
“Lolluse entsüklopeedia ehk Sami Lotila pa(r)himad”
“Aga mida soovib Eesti naine? Palju pappi, aga vähe keppi.” “Määä, bhäää, mhhäää! Lambad kesklinnas? Ei, vaid eestlased teel toidupoodi või tasuma küttearveid!” “Eestlase moraal on sama puhas kui tema aluspesu, mida ta vahetab kord nädalas. Nii tihti?” “Eile nägin Tallinnas BMW roolis jälle šimpansit. Juhil oli sama madal laup ja ta sõitis ka nagu […]
“Punane asalea”
Anchee Min kasvas üles ajal ja kohas, kus inimhing oli riigi jaoks teisejärguline, kus ilu umbusaldati ning armastust võidi karistada surmaga. Tema ebatavaline lugu viib lugeja Mao-aegsesse Hiinasse, paljastades jõhkra rõhumise ning inimvaimu uskumatu paindlikkuse. See on kire ja ohu, õnne ja reetmise teekond, mida kirjeldatakse lihtsas, liigutavas proosas, mida Newsweek nimetab niisama õrnaks ja […]
“Inimese nimel”
Uudishimust läheb saksa operatsiooniõde Karla Schefter 1989. aastal Afganistani. Ainus, mida ta selle maa kohta teab, on see, et seal käib sõda. Pärast Nõukogude armee väljaviimist kasvas kohalike hõimude ühine võitlus Nõukogude okupatsiooni vastu üle kodusõjaks. Elu ohtu seades alustab Karla Schefter sõjas vigastatute ja haigete abistamist ja rajab suure vaevaga 70 kilomeetri kaugusel Kabulist […]
“Naeru õpilane”
Eeva Pargi proosal on omadus, mida eesti kirjanduses ei kohta just üleliia sageli: ta on põnev, kergesti loetav ja mõistetav, ta voolab iial igavaks muutumata, ta äratab uudishimu, mõjumata mingil viisil pealiskaudsena. – Cornelius Hasselblatt Artiklist “Eeva Park: Stimme aus der Provinz – estonia” 2/96 “Naeru õpilases” järgib autor oma tegelaskuju püüdu vabaneda oma vanemate […]
“Mälestuste otsija”
Selle kogumiku juttudes on püütud läbi valgustada keskklassi, kes nädalalõppudel otsib pelgupaika moodsas Barranco suvitusrajoonis ja selle elegantsetes restoranides, et unustada vaesust, osmikuaguleid ja gerriljat, mis minu kodumaal visalt edasi tungib, sest veel ei teadvusta me enesele oma väärtusi ega rolli selle mandri ajaloo kirjutamisel. Loomingu Raamatukogu 23/1992
“Üheksateist ööd”
Valitud lugusid araabia jutukogust “Tuhat üks ööd”. Loomingu Raamatukogu 37-38, 1979
“Maria Stuart”
Juliusz Slowacki (1809-1849) on tähtsamaid poola luuletajaid Adam Mickiewiczi kõrval. Noorusedraama «Maria Stuart» väärib tähelepanu oma meisterliku psühholoogiaga, mis on andnud autorile võimaluse vaadelda kirjanduses varem ja hiljem tihti käsitletud Šotimaa kuninganna tragöödiat omapärasest aspektist. Näidates end meistrina komplitseeritud inimloomuste kokkupõrgete kujutamisel, ilmutab Slowacki sealjuures erksat sotsiaalset südametunnistust ja kajastab kaudselt poola rahva feodalismivastase võitluse […]
“Kierkegaard”
Sisukord: Klassikalise saksa idealismi lõpp Kopenhaageni anomaalia Anti-Hegel Pateetiline egotsentrism Ristilöödud mõistus Narkootiline eetika Spioon issanda teenistuses Teistkordne tulemine Lisa. Katkendeid S. Kierkegaardi teostest
“Müra, heli, hääled”
Inimkonna ajalugu läbi helide ja kuulamise. Kui tihti hoomame meid ümbritsevate helide tulva kogu selle rikkuses? Helid on kõikjal – isegi kui me neid teadlikult ei kuula. Kuidas heliseb vaikus? Mis on müra? Mis on muusika? Kust kulgeb piir nende vahel? Helide olemust ja tähendust on keeruline väljendada verbaalselt, sest helisfäärid on meis endis sügaval […]
“Pime ja valge”
… Arneri loomingu sõlmprobleemi moodustab võimu ja vaimu, aktiivse ja passiivse vastuolu ühiskonnas ja üksikindiviidis. Tema teoste kangelane on tihti (positiivsele või negatiivsele) teoinimesele vastandatud (positiivne või negatiivne) antikangelane, absoluudiotsinguis vaevlev enesepiinaja. Tema ainukäsitlust iseloomustab reaalsuse ja müstika seostamine ning äärmuseni komprimeeritud sisemonoloogi meisterlik kasutamine, mis ilmneb ka käesoleva valimiku palades. – A.R. Loomingu Raamatukogu […]
