“Taani ristisõjad – sõda ja misjon Läänemere ääres”
Taani keskaja ristisõdijate ajalugu on mitmes mõttes huvitav. Nende vägiteod Lähis-Idas kõrvetaval liival ja päikesekuumadel kaljudel, võitlus vesistes metsades ja soodes vendide vastu teisel pool Läänemerd, Eestimaa vallutamine uue ristilipu Dannebrogi all – kõik see on jutustustes kandunud edasi meie aega ning põlvkonnalt põlvkonnale. Vaevalt on need lood sellest halvemaks läinud ning suur hulk ajaloolasi […]
“Kõik on vaid laenuks”
Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. Kand. Jüri Poskaga ning neil on neli last. Helve Poska valdab sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille üks näide on ka selles luulevalimikus. Tema sulest on enne ilmunud luulekogud: Jumala käekõrval, 1989 Tuulte risteel, 1993 Elutahud, 1997 […]
“Hingekell”
Kerstin Ekman (sünd. 1933) on üks rootsi kriminaalromaani uuendajaid, kes tõi klassikaliste detektiivlugude maneeri järginud žanrisse psühholoogilise olustikuromaani vormivõtted: detailse miljöökirjelduse koos süvendatud karakterikäsitlusega. Ekman debüteeris 1959. aastal kriminaaljutuga “30 meetrit mõrva” (30 meter mord). Sellest möödunud 15 aasta jooksul on ta avaldanud kümmekond realistlikku kuriteoromaani, millest peale “Hingekella” (Dödsklockan, 1963) väärivad esiletõstmist “Küdev ahi” […]
“Moskva tänav”
Nüüd, kus on ehitatud taevasse suunduv Kalinini prospekt, on Arbat jäänud unustusse vaikse kitsa nurgataguse tänavana, aga kunagi oli see olnud väga range tänav, mida mööda kuuldavasti Stali olevat lähimasse suvilasse sõitnud. Vana Arbat elas silmaga nähtamatut, varjatud elu, kus iga maja, iga trepikoda, iga aken oli inventariseeritud, kus kõiki jälgiti, kõiki kureeriti. Nad seisid […]
“null tolerants”
Pühakute elulood Pühakute elulood on läbi aegade olnud meelelahutustööstuse suured hitid. Alates kurat teab millest kuni jeesusmuusikalinini välja. Tänaseid pühakuid juhib omakasu, juhmus ja loomalikud instinktid. Selleks, et saada ministriks peab valetama, varastama või vähemalt reetma. Lugu pole palju parem ka spordikommentaatoritega. Kaasaegselt ikoonilt vastab alati vastu ilge moll. Olgu selleks telekas, valimisplakat või müügilipik. […]
“Noorim Veenus”
See on lugu tüdrukust, kes oli algul nii ebameeldiv, et kui väikesel Maura Higginsil oli mingit lootust, siis on lootust kõige inetumal meie hulgast. Iga naise südamepõhjas hõõgub veendumus, et tal on õigus ilus olla. Näotu naine tunneb, et temal lasub needus, mis hoiab tema ilu unehõlmas; ja kuigi inetu tüdruk soostus eile müürilillena närtsima, […]
“Tundmatu tegur”
Valgus oli omapärane. Selles oli rõhtjooni ja kummaline helepunane õhetus. See oli kuidagi ulmeline või nagu oleksid avanud silmad vee all ja vaadanud üles taeva poole. Valgus väreles ja kõikus, jäi seisma hüpnootiliselt ebateravana ja tundus viirastusliku unenäona. Isegi valgusega koos kanduvad summutatud hääled tundusid väärastuvat ebatõelisteks, kuni üks sõna omandas vähehaaval värvingu ja ma […]
“Suured sulid tõllas, väikesed võllas”
Mees viskus kannalt ringi ja pööras Mabeli poole oma väikese, kuivetu ning parkunud näo. Tema kitsad huuled oli paokil. Ei meeldinud Mabelile see ilme, selles oli midagi õelat; juba üksnes mehe välimus ajas talle hirmu peale, nii et ta vaevu suutis värisevate huultega kogelda: “P-ane see raha tagasi.” Nüüd oli ta telefonile juba üsna lähedal […]
“Sametlaul”
Väikest Moretoni linna ümbritses kõrge hall kivimüür, mida valgustas hommikupäike ja mis heitis pika varju selle taga kobarduvatele majakestele. Linnakese keskel kõrguva kiriku ja valge raehoone juurest hargnesid igasse külge maju omavahel ühendavad konarlikud tänavad. Algava päeva häguses valguses ringutasid äsjaärganud koerad. Kiirustamata astusid kaevuteed uniste silmadega naised. Mehed, kirved õlal, ootasid, millal valvur avab […]
“Holistiline ravimtaimede käsiraamat”
Levinud tervisehäirete raviks Praktilise ning informatiivse raamatuna selgitab “Holistiline ravimtaimede käsiraamat” taimravi peamisi seisukohti lääne, Hiina ning ajurveda traditsioonides ning kirjeldab nendevahelisi erinevusi taimede kasutamises – konservatiivne lääne meditsiin pigem leevendab sümptomeid kui ravib haigusi, kuid taimravi traditsioon nii idas kui läänes keskendub pigem tasakaalu saavutamisele keha ja vaimu vahel, milleni on võimalik jõuda ravimtaimede […]
“Teile on võimatu võõrkeelt selgeks õpetada”
Ärge laske ennast kohutavast pealkirjast heidutada. See traktaat peletab minema teis pesitseva salaveendumuse, et kõik võõrkeelte õppimisest pajatavad raamatud on ilmtingimata igavad ja ajavad haigutama. See raamat on kirjutatud kõigile ja igaühele – siit leiavad kõik midagi põnevat! Ka keeleliste kelmustükkide korraldajad, tulihingelised “salajaste signaalidega” äritsejad ja muidu agarad “edukate” raamatute kirjutajad, kes süümepiinadeta lubavad […]
“Öö Kleopatraga”
… Ent romantism ei sündinud sugugi 1830. aastal “Hernaniga”. Seda valmistasid ette juba Chateaubriand ja Mme de Stael, see ammutas jõudu Schilleri ja Goethe, Shakespeare´i ja Byroni loomingust ning avaldus kõigis kirjandusvormidest. Kõige eredamalt lõi see aga lõkkele teatris. Vastates uue sajandi nõudmisele, astuti vastu klassikalistele kaanonitele. Romantism tahtis anda rahvale teoseid, mis toetaksid nende […]
“Tiziani poeg. Iludusmärk”
… Nagu ikka, ei arene inimtegevuse eri valdkonnad eraldi ega üksteist mõjutamata. Holistlik filosoofia kajastus kunstis romantismina, mis tekkis vastukaaluks valgustusajastu kainele mõistusele. Romantism väärtustab vabadust, liikumist, kirge ja lõputut püüdlemist ega taha hoolida klassikaliste ideaalide korrast, tasakaalust ja vaoshoitusest. Romantismi võtmesõnad on intuitsioon, kujutlus ja tunne. 1830. aastatel ilmusid balletilavale sülfiidid ja vilid. Marie […]
“Löök allapoole vööd”
Missis Henry Thorsenil, rikkal ja võimukal lesknaisel, tekib kahtlus, et tema tütrelt Angelalt pressitakse raha välja, ning ta pöördub oma murega Paradise City parima ja kalleima eradetektiivibüroo Acme poole. Asja asuvad uurima intelligentne ja sarmikas detektiiv Dirk Wallace ning tema asendamatu abiline Bill Anderson, kes puutuvad juurdluse käigus kokku nii vägivalla, narkootikumide kui maffiaga. (taskuformaat)
“Täheatlas”
Käsiraamat tutvustab Eestis nähtavaid ja (mõnevõrra pinnapealsemalt) ka lõunapoolkera tähtkujusid. Lugeja leiab siit taevakaarte, juhtnööre tähtkujude leidmiseks igal aasta- ja kellaajal, andmeid taevasfääri näiva pöörlemise ja planeetide liikumise kohta. Lühidalt on esitatud ülevaade astrofüüsikast, veidi on juttu ka astroloogiast. Raamatu lõppu on lisatud väikesemahulised Kuu, Veenuse ja Marsi kaardid. Käsiraamat on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks loodushuviliste […]
“Seks ja linn”
“Seks ja linn” on ajavahemikul 1998–2004 toodetud USA komöödiasari, mis põhineb Candace Bushnell’i samanimelisel romaanil. Romaani tegevus toimub New Yorgis, keskendudes seltskonnaelu eliiti kuuluvale neljale modernsele naisele, nende igapäevaelule ja armusuhetele.
“Marie Underi eluraamat I&II köide” 2 raamatut
Saateks Seesinane Marie Underi elu raamat on ühtlasi luule raamat, sest need kaks on avatava teose keskkujule lahutamatult seotud. Nii katab üks nimi teise – ja sisu kajastab Marie Underi elu- ja luuleteekonda. Need kajastused on siin esitatud kahes osas: pildilises ja puhtsõnalises. Esimesse on kogutud fotod luuletajast enesest, ta omakseist, sõpradest, kolleegidest, tuttavatest, külalistest. […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 11 (18). Vaeslastekohtud”
… Mis on vaeslastekohus? Küsitledes pisteliselt tuttavaid juriste ja ajaloolasi selgus, et täpselt ei teadnud keegi. Tavaliselt pakuti midagi seoses vaeste hoolekandega või vangutati pead. Ometi on tegemist Eesti ja Läti aladel üle 350 aasta tegutsenud asutustega, mille tegevuse tulemusel tekkinud materjalidest on moodustatud kokku 321 fondi. On kujunenud kahetsusväärne olukord, kus arhiivid säilitavad dokumente, […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 9 (16). Artiklite kogumik”
Sisukord – Vello Naaber. Eesti arhiivimaterjalide reevakueerimisest Nõukogude Venemaalt 1920. aastatel. – Kalev Koppel. Kuidas kaardid kõnelesid: 17.-19. sajandi katastriplaanide esitusmudel. – Kersti Lust. Raharendi kehtestamine eestikeelse Liivimaa kroonutaludes. – Jaak Valge. Vabadussõja-aastad Eesti majanduses. – Luule Rand. Saksamaa idapoliitika ja Eesti 1918-1926. – Ago Pajur. 3. Eesti polk. – Tõnu Tannberg. Baltikumi kohast Nõukogude […]
