“Pintselsabad”
Pintselvaanias möllas keeristorm. Sinkjasmustast taevast sööstsid alla kolm jämedat pöörlevat lonti, mis armutult oma teel kõik maast üles kiskusid, õhus keerutasid ning kusagil kaugemal alla kukkuda lasid. Hurjuhh! Peitu kõik! Ja pintselsabad kadusid All-Pintselvaaniasse, liivakarjääri sügavustesse. …
“Neetud kuningad I-V osa” 5 raamatut
… “Neetud kuningate” sari käsitleb Prantsusmaa ajalugu aastast 1314 kuni aastani 1362, täpsemalt öeldes Prantsuse kuningate ja kõrgaadli lugu alates Philippe IV Ilusast kuni Jean II Heani. Philippe Ilus, suur riigiehitaja, uuendaja ja feodaalse killustatuse vastu võitleja, neetakse ühes kogu oma järeltuleva sooga ära Templirüütlite Ordu suurmeistri poolt, kelle ta tuleriidale hukata laseb. Ning juhtubki […]
“Toksikoloogia”
Raamat käsitleb meditsiinitoksikoloogia kujunemist, selle teadusharu põhimõisteid ja uurimismeetodeid, keemiliste ühendite toksilisuse ja muude omaduste seoseid, mürkide saatust organismis, mürgituste kaugtagajärgi, kahjulike ainete hügieenialast reglementeerimist väliskeskkonnas jm. Väljaanne on mõeldud eeskätt tervishoiutöötajaile (toksikoloogidele, hügieenikutele, sanitaarkeemikutele, tsehhiarstidele, kutsepatoloogidele), kuid seda võivad teatmeteosena kasutada teistegi erialade asjatundjad, kes tegelevad keemiliste ühendite sünteesi ja tootmisega. Sari: “Scripta medicorum” […]
“Vana-Liivimaa maapäev”
Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu Kogu senine inimühiskonna ajalugu on näidanud, et inimesed pole oma sotsiaalsetes rollides võrdsed. Ükskõik, millist ajastut või ühiskonnakorda me ka ei vaatleks, ikka selgub, et ühtede õigused ja vabadused on suuremad kui teistel. Ning seda ka siis, kui võrdsus ja vendlus on kuulutatud ülimaks printsiibiks. Sisukord – Liivimaa riikluse kujunemisest – […]
“16 kevadpäeva”
Pronkssõduri teisaldamise kronoloogia Et mõista, miks Andrus Ansipi juhitav valitsus langetas otsuse matta ümber Tõnismäele maetud punasõdurid ja teisaldada pronksmonument, tuleb heita pilk ajalukku. Eesti Vabariigi saatuse otsustasid NSV Liit ja Saksamaa, sõlmides 23. augustil 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti. Selle salaprotokolli alusel jäi Eesti NSV Liidu alla. 28. septembril 1939 oli Eesti valitsus sunnitud jõuga […]
“Tõeline d´Artagnan”
D’Artagnan oli tõesti olemas. Tema sangarlik ja tormiline elu ei sarnanenud küll päriselt tulevärgiga, mida nii lennukalt kirjeldab oma “Kolmes musketäris” Alexandre Dumas vanem, kuid oli täiesti selle vääriline. Charles de Batz ehk meile tuttavam krahv d`Artagnan sündis 1613. aasta paiku ja langes 1673. aastal kangelasena Maastrichti piiramisel. Nagu paljud Gascogne´i vaeste väikeaadlike pojad tuli […]
“Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul”
Rootsi-Soome sisepolitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärimise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi ja protestantismi […]
“Kartuliraamat”
Sada hõrgutavat kartulitoitu igale maitsele Selles raamatus on ligi sada kartulitoiduretsepti. Nende järgi saad valmistada maitsvaid ja omapäraseid roogi nii argi- kui pidupäevaks. – Keedetud ja praetud kartulid – Maitsvad ahjukartulid – Toitvad salatid – Krõbedaservalised pannkoogid ja omeltid – Aromaatsed supid ja hautised – Mahlakad vormiroad – Pirukad, pizzad ja kartulileivad – Kartulitordid ja […]
“Laulukoor”
Kolm viiekümnendates eluaastates naist – üks lesk, üks lahutatud ja üks, kes pole kunagi olnud abielus – kohtuvad laulukooris. Toidukriitik Lucy astub koori oma võimuka tütre sunnil, kes leiab, et laulmine leevendab Lucy leina. Edukas ärinaine Joanna, kes ei tunnista kaotusi, liitub selleks, et saada üle oma kartustest avalikult laulda. Ja mitmeid kordi lahku läinud […]
“Nõianeiu Nöbinina”
Nõianeiu Nöbinina on pesuehtne nõid. Aga ta pole mingi kuri nõiamoor, vaid armas saja-aastane nõiaplika, keda teised nõiad võõristavad. Nöbinina lõpetab nõiakooli ning laia ilma minnes valib ta endale elukohaks perekond Puravike suvila, muidugi viimastelt luba küsimata. Kui sinna jõuavad ka Puravikud ise, on nende üllatus suur – nõiaga koos elades juba igav ei hakka. […]
“Ajalehes Postimees ilmunud esseed 2002-2004”
Ajalehes Postimees esitleb raamatuna kahekümne kuue autori esseed, mis on ilmunud Postimehe esseerubriigis ajavahemikus 2002-2004. See on valik märksa suuremast seltskonnast, kelle mõtteid ja arvamusi on Postimehel olnud au ja rõõm oma lugejatele vahendada. Iga endast ja lugejatest lugu pidav ajaleht peab hoolitsema mitte ainult tegelikkusekujutise usaldusväärsuse, vaid ka elu tõlgendushorisondi avaruse eest. Sõltumata ilmavaatelistest, […]
“Elada! Mul oli vähk. Ma sain terveks”
Sakslanna Eva-Maria Sandersi (sünd. 1958) raamat on ühe noore naise vapustav lugu sellest, kuidas ta suutis võidelda teda tabanud vähihaigusega ning terveks saada. Selle raamatuga soovib ta edasi anda oma teadmisi ja kogemusi nendele, keda sama haigus on tabanud.
“Mina olen värdjas”
“Lissa Marik, 20.02.2000, tüdruk-laps… sündinud raske vaimse ja füüsilise puudega. Aju parem poolkera välja arenemata, diafragma hernia, söögitoru umb, tumm, selgroo alaosa lülid luuliites… piiratud liikumisvõimega ülakehas. alakeha tervenisti halvatud… Sellise diagnoosiga lebab 13aastane Lissa sünnist saati haiglas voodisse aheldatuna. Tema ainsateks suhtluspartneriks on ema ja viimasel ajal ka ülimoodne arvuti. Viimane avab Lissa silmad […]
“Inetu hertsoginna Margarete Töllmokk”
Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. “Inetu hertsoginna Margarete Töllmokk” näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimese probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed […]
“Maskeraad”
Draama 4 vaatuses Lermontov kirjutas draama “Maskeraad” 1835. Näidend koosnes algselt kolmest vaatusest. Teises väljaandes lisas Lermontov neljanda vaatuse ja see draama versioon on jõudnud meile. Näidend ilmus esmakordselt alles 1842. aastal ja lavastati esmakordselt laval 1852. aastal. Näidendi peategelane Jevgeni Arbenin ilmub lugeja ette kui tohutu sisemise tugevusega, mõnevõrra deemonlik inimene. Talle tundub, et […]
“Kastanipuu”
Inglismaa, 1939. aasta. Idüllilise kaluriküla Bexhami elanikud valmistuvad sõjaks. Mereväekangelase tütar Judy Melton, seltskonnadaam Meggie Gore-Stewart, malbe Mathilda Eastcott ja kohaliku paadisadama omaniku tütar Rusty Todd on kõik otsustanud aktiivselt tegutseda, samal ajal kui nende mehed, vennad, isad ja armsamad võitlevad. Aktiivse tegutsemise all ei mõtle nad aga sugugi sokkide kudumist ja pommide eest varjumist. […]
“Soolasambad”
Alice´i maailm variseb kokku, kui tema mees saab neljakümne aastaselt teise naise voodis südamerabanduse. Alice oli pidanud Robertit täiuslikuks inimeseks ja täiuslikuks abikaasaks. Nüüd tuleb tal hakkama saada kolme teisemelise lapsega, kes püüavad ema kahanevat eneseusku taastada ning leiavad, et võib-olla aitaks uus armastus. Alice aga teab, et tal tuleb endas selgusele jõuda, enne kui […]
“See üks ja õige”
kes meist ei tahaks endale heasüdamlikku meest, kes on ühtlasi suurepärane voodis ja abivalmis köögis? Amanda Wells oleks tänulik isegi selle eest, kui ta saaks kellegagi koos kinno minna. Tal on seljataga nurjunud abielu nägusa kuid truudusetu mehega ning ta on endale vandunud, et teist korda ta sama viga ei tee. Seepärast tekitabki karismaatiline Angus […]
“Sõber Hugo. Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale Solikamski vangilaagrisse”
Kolmas raamat sarjast ELAVIK – “Sõber Hugo” – toob lugejani Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale. Hugo Laur räägib Solikamski vangilaagris Venamaal viibivale sõbrale olukorrast Eestis ning eelkõige Estonia Teatri segasest perioodist, mil tegutseti kino “Gloria” ruumides ning oodati kannatamatult pommitatud “Estonia” hoone taastamist. Sari: ELAVIK
